Esimese nädala menüü

Ühe nädala olen igatahes eesmärki täitnud – nüüd, kus menüü olemas, ma kindlasti ka järgin seda 😛 Võtsin järjest kõik need toidud me menüütahvlilt, mille ees veel tärni polnud, lisaks siis kala – ja paigutasin need enam-vähem nii, et kooli omadega ei kattuks. Oakotletid lähevad taimetoiduna kirja. Kuna lasanjet tuleb suur vorm, jagub seda ka laupäevaks, nii et kui nädalavahetusel mingi supi juurde teen, peaks täitsa piisama.

	kool	kodu
esmaspäev	lõhepasta	ahjukana ja kartulipuder
teisipäev	köögivilja-nuudlisupp	pilaff sealihaga
kolmapäev	kartul ja veisehakklihakaste	oakotletid
neljapäev	köögiviljapada sealihaga	kohafilee ja kartul
reede	hapukapsaborš	lasanje

 

Supi koha pealt pole ma veel päris täpselt otsustanud. Plika palus seljankat, mida ma pole kunagi teinud – teadsin ainult, et sinna sisse läheb palju erinevat liha. Plika ütles, et mis palju liha, seljanka sees on ju viiner 😀  Vaatasin erinevaid retsepte, lihtsamad on viiner + suitsuvorst, keerulisemad sisaldavad igasugu eri lihasid. Kuna mu eesmärk on liha tarbimist vähendada, siis äkki piisaks, kui ma panekski ainult viinerit? Nii palju, kui ma nägin, siis sibul-marineeritud kurk-tomatipasta on kõigis sees, osades retseptides on ka kartul ja küüslauk. Ma pigem paneks vähem liha ja kindlasti kartulit – küüslaugu koha pealt ei oskagi otsustada. Tavaliselt lisan seda küll igale poole, vast sobiks seljanka sisse ka 😀 No ja veisepuljongit mul pole – ma üldse puljongit ei tarbi, vaid kasutan suppides lihtsalt erinevaid ürdisegusid, praegu on mul nt mingi supi rõõmu nimeline… Ma saan aru küll, et lihapuljong peaks andma supile veel autentset maitset, aga ma igatahes kavatsen tuimalt ilma selleta teha – vaatame, kas ja kuidas maitseb 😀

Aga järgmisteks nädalateks võiks siis pigem mõned mõnusad kreemja püreesupi retseptid otsida, sest ikkagi vähem liha, eks.

Kuna menüütahvlil on ilma tärnita veel ka tortillawrapid, võib nädalavahetusel neid ka teha – ja siis ongi ring peal! See tahvel on selles mõttes ikka imeliselt aidanud, et ühelt poolt tegi elu lihtsamaks, teiselt poolt distsiplineeris – kui ikka tärn oli juba ees, siis tuli midagi muud valida. Ainus, mida selle kuu jooksul kaks korda tegime, oli pasta koorekastmega, sest puhkuse ajal oli mingi päev, kus ma lihtsalt ei viitsinud ise süüa teha, suitsusink, koor ja sulajuust olid kenasti külmkapis olemas – ja see on toit, mida teeb Plika 😀

llmselt kustutame siis tahvli tühjaks ja kirjutame kõik toidud uuesti – aga jätame “kiirtoidud” eraldi või ei pane üldse. Põhirõhk on ikkagi tervislikel soojadel õhtusöökidel – kodune burger, pitsa, wrap ja sushi püsivad meeles ka ilma tahvlita 😛

Ja siis hakkame jälle otsast pihta tärne tegema! Kala suhtes ma ei ole kindel, kui loominguline suudan olla, nii et vabalt võib olla, et üle nädala ongi heeringas ja valge kala (no sellega saab vähemalt pisut mängida, et kas paneerida ja praadida või kuidagi ahjus teha… Mismoodi te ikkagi kala teete, ah? Pean googeldama). Aga supi suhtes on küll kavatsus iga nädal mõnda erinevat proovida. Kuna köögiviljakotletid mulle väga maitsevad, siis on neid esialgu kavas korra nädalas teha ja erinevaid retsepte katsetada. Taimetoit ikkagi!

Laste poolt heaks kiidetud “salati”kraami listid kasvasid ka täna jõudsalt, siin siis konkreetselt need asjad, mida nad on nõus sööma õhtusöögi kõrvale salati asemel (nagu eelmises postituses mainitud, siis porgand läheb peale ainult omaette vahepalana). Nuikapsa kohta pean Plikalt veel üle küsima, teda polnud tol hetkel siin, kui selle kohta Poisilt uurisin. Kui seda tõesti Rimist aastaringselt saada on (pole eraldi tähelepanu pööranud), siis peab ikka listis olema 🙂

Plika	Poiss
tomat	tomat
kurk	kurk
herned	herned
roheline sibul	roheline sibul
hapukurk	hapukurk
spinat	mais
mungoad	nuikapsas
paprika

 

Taolised nimekirjad on mulle nii suureks abiks, sest kõik “sobivad” valikud on korraga silme ees ja on näha, et tegelikult söövad lapsed päris paljusid asju. Sellest inspireerituna ostsingi täna poes käies paprikat ja konservmaisi – need said lastele õhtulsöögi kõrvale salatiks. Külmutatud herneid ostsin ka. Ja erinevaid purgiube, sest oad meile kõigile suht maitsevad ja neist saab igasugu asju teha (alustuseks kolmapäeval oakotlette). Lisaks harilikud iganädalased valikud ehk rukola ja kirsstomatid minu lemmiksalati jaoks ning hooajalist puuvilja – antud juhul siis suure pomelo, mitu kilo mandariine ja Poisile hurmaad. Lahkusin Maximast kahe suure pilgeni täis kotiga – sealt ostan ma suure osa nii värskest kui külmutatud kraamist. No lihtsalt kõige laiem valik ja parimad hinnad. Tänane arve oli 30€ – sellest suurem osa ülalmainitud värske kraam, aga ka kanakoivad õhtul ahju panemiseks, kanamagu kassidele ja kohvikoor. Ning sügavkülma täiteks külmutatud küüslaugusaiad ja ciabatta (mõlemad soodushinnaga), uitmõtte ajel võtsin ka ühe külmutatud pärmi-lehttaigna, võiga tehtud variandi (samuti soodushinnaga). Muide, see oli mul vist elus esimene kord külmutatud tainast osta 😀 Tavaliselt küpsetan ikka kõik ise ja üldiselt ma pole ka suurem asi lehttaigna fänn (rasvane, pudiseb) – aga samas vahel oleks ilmselt hea lihtsa vaevaga mõni pirukas ahju pista…

Selle peale tuli meelde mu suur lemmik sibulapirukas, mille panin oma Excelisse kirja nende toitude alla, mis mulle maitsevad, aga lastele mitte 😀 Seal listis on praegu veel ainult ramen nuudlisupp ja kinoa – raudselt on neid toite veel, aga no ei tule kõik ju kohe meelde, eks jooksvalt täiendan. Kuna on vähemalt kaks nädalavahetust kuus, kus lapsed pole kodus ja vahel tekib spontaanselt mõni selline õhtu lisaks, siis on kohe hea vastavalt valida 🙂 Kinoad, mida üle pika aja hiljuti ostsin, pole tegelikult väga pikalt teinud (ikka aastaid) – ehk on lapsed ära unustanud, et see neile kunagi ei maitsenud ja on nõus jälle proovima… ÄKKI on nende maitse-eelistused vahepeal laienenud, lootma ju peab 😀 Hmm, huvitav, kas ma peaks tatra ka sinna “oma” toitude listi lisama? Lapsed seda üldse ei taha, minul pole just megasuur lemmik, samas vahelduseks täitsa mõnus, Kaaslasele meeldib ka. Panen kirja!

Hah, ja juba tulid viimasesse listi ka ahjulõhe ja oa-suvikõrvitsa kotletid. Lõhega on muidugi see teema, et üle kõige meeldib kogu me perele – ka lastele – ikkagi “äkiline” (lõhe-sibul-oliiviõli-sool-pipar-laimimahl), mida ma tihti suure portsu teen, kui lõhefilee soodushinnaga on (tavahinnaga ma ei osta seda kunagi) – ja mida me siis ohjeldamatult mitu päeva järjest ciabattaga sööme, kuni see otsas on 😀 Väikest kogust ei hakka üldse tegema, see saab liiga kiiresti otsa, aga suurem kogus lõputult ei säili, nii et tulebki palju süüa, saab vähemalt mõneks ajaks isu täis 😀 Ehk et lõhefilee ei pruugi me majas lihtsalt võileivalt ahju jõuda 😀

Aga teate, mille üle mul on veel väga hea meel? Et ma elan turule nii lähedal ja olen jälle harjunud seal regulaarselt käima. Kõik kohalikud köögiviljad ja lihakraam, mida varem kippusin ikka mugavalt poest ostma, tulevad nüüd sealt. Rohelist sibulat saan osta pundi ilma kilekotita ja selle lihtsalt koju tuua. Kasside põhitoit sea neer ja süda, mida varem käisin ostmas eelmise kodu lähedal asuvast Tiina lihapoest, on turu lihaletis kenasti esindatud ja neer ka odavama hinnaga 😀 Ainus liha, mida ma supermarketist ostan, on kanakoivad ja -filee (vahel harva ka mõni -50% nurga põnevam leid) – viimaseid ma pole turult leidnud, ülejäänud lihakraami saan aga reeglina kenasti kätte. Peekonit ostan lahtiselt Saaremaa poest, kilo hind on 8€ – mis tunduvalt etem, kui väikestel poe vaakumpakenditel. Samast olen leidnud ka paar päris maitsvat sinki nii leivale (taisem) kui toidu sisse (pekisem) – mulle meeldib ainult ehtsa suitsuse maitsega sink, enamik poes müüdavatest on minu jaoks maitsetud.

Ühesõnaga, üle nii pika aja toidu rindel planeerida on värskendav ja põnev – nagu alguses ikka. Vaatame, kaua see püsib 😀

Annika rääkis, et talle ka muidu üldse kõrvits ei maitse, aga ta on saanud kõrvitsast püreesuppi ja kotlette, mis olid mõlemad väga head. Novat, just, kui keegi mind külla kutsuks ja pakuks proovida – mul lihtsalt käsi ei tõuse endale koju kõrvitsat ostma ja ise kokkama, kuni pole raudpoltkindel, et see toit mulle ka maitseb 😀 Ja retsepte on ju nii palju erinevaid, kõik kõrvitsasupid ja -kotletid ei pruugi sugugi sama head olla… Ja maitsed on individuaalsed… Aga kõrvits ja peet on küll teoreetiliselt sellised köögiviljad, mis hästi valmistatuna võiks mulle maitseda. Porgand… No ma ütlen, kuni see on nii toidu sisse ära peidetud, et magus maitse teistest üle ei käi, seni on ok 😀