Rohepesu mõtisklused

Kuna tõdesin kurvastusega, et mul on täna raamatukogu tähtaeg ja sellele raamatule on järjekorras 11 inimest, siis ei saa kahjuks pikendada, et Kaaslane ka läbi lugeda saaks. Ta arvas, et ma pangu siis ennast uuesti järjekorda ja loeb hiljem. Ma nimelt üliväga tahaks teada, mida tema sellest kõigest arvab. Sest mina olen lihtne inimene – kõike muud kui teadlane 😀 Ma olen küll TEADLIK, et rohepesu on me ümber väga palju, aga ausalt mul ei ole jaksu ega oskusi aru saada, kui palju kellegi väidetest on õiged ja mis jama. Kaaslane aga seevastu on cum laude magistriharidusega insener, nii et tema vaatenurk, jah, huvitab mind väga…

Igatahes, ma pean vähem kui poole tunni pärast kiigujoogasse minema ja pärast seda raamatu ära viima. Ma muidugi võiks seda kauem enda käes hoida, kasvõi järgmise viivisevaba päevani – aga ma ei taha teisi ootama panna 😀 Ega ei viitsi ka eraldi homme-ülehomme selle raamatu pärast raamatukokku tagasi minna. Mul on elu võimalikult mugavalt ära korraldatud – kui käin trennis, siis ka raamatukogus, sest need asuvad üksteisele väga lähedal. Muul ajal ma raamatukokku ei satu. Kui olen olnud järjekorras raamatule, mis jõuab minuni nt nädala alguses – ja seda hoitakse vaid kolm päeva – siis olen avastanud, et viimasel päeval saan selle ümber suunata kappi, mis annab mulle kolm päeva lisaaega 😀

Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida…

Kõik, kes mu blogi vähegi pikemalt lugenud on, teavad, et ma olen paras ökomutt. See sai alguse juba enne laste sündi, nii et viimased 15+ aastat. Üleüldse olen ma paras vastuvoolu ujuja ja kipun huvituma kõigest alternatiivsest tunduvalt enam kui peavoolusuundadest. Samas annan endale suurepäraselt aru, et seal alternatiivsel poolel on ka väga palju soolapuhujaid – õnneks olen ma ka ülipraktiline, nii et… Tunnen ennast selles maailmas loovides siiski võrdlemisi turvaliselt. Igasugust jama ei usu 😀 Samas usun kindlasti asju, mis paljude meelest ongi jama. And it’s ok to be different.

Selle raamatu võtsin ma ette suure huviga just sellepärast, et olles rohkest rohepesust teadlik, aga mitte osates selles osas midagi ette võtta (peale terve talupojamõistuse kasutamise), lootsin saada… Lihtsalt targemaks 😀

Mul on ÜLIraske ÜLDSE igasugust infot usaldada. Ma tean, kui palju ironiseeritakse selle üle, et miks küll uhhuu-inimesed ei usu aastaid õppinud arste ja teadlasi ning selle asemel eelistavad absoluutse tõe allikana pigem suvalisi “teadjaid” internetis. Ma ei saa öelda, et ma ei usalda arste ega teadlasi 😀 Samas ma ju tean, KUI lihtne on tellida uuring tellija materjalist… Ja see uuring saabki tõestama seda, mis tellijal vaja. Üht- või teistpidi. Mis tähendab, et ma olengi pidevalt skeptiline. Kui ma oleks teaduslikumat tüüpi, siis ma viitsiks ja oskaks edasi otsida algallikaid ja hinnata nende tõsiseltvõetavust, aga ma kahuks ei ole. Ma olen lihtne inimene, kellele meeldivad lihtsad lahendused – aga nagu tuleb välja siis “istutame iga su ostu eest puu” on ka rohepesu. Ja kasulik eelkõige metsaärikatele 😀 Mitte et ma oleks kunagi väga juurelnud selle puude istutamise värgi üle, aga tundub nendes reklaamides ju küll tore, sest puid on ju vaja hapniku jaoks ja hapnikku elamiseks 🙂

Igatahes, ma praegu lähtun eeldusest, et Jüri Liiv, “Suure rohepesu käsiraamatu” autor, on… Noh, sõltumatu teadlane 😀 Kui üldse, tundub ta olevat minusuguste suhtes üleliia skeptiline. Aga ma arvan, et see ongi ehk hea. Mulle vähemalt tundub, et ta kirjutab ratsionaalsest teadlase vaatenurgast ja ei ole salamisi mõne suurkorporatsiooni poolt kinni makstud. Sry, see oli nüüd lihtsalt iroonia vandenõuteoreetikute pihta, kui keegi aru ei saanud. Tahtsin vaid rõhutada, et ma tegelikult ei tea teda ja tema tausta, aga sisetunne ütleb, et võiks ehk seda infot suuremas osas usaldada. Kas see ka päriselt nii on? Pole aimugi, tahaks loota 😀

Ma ausalt ei veeda igapäevaselt tunde muretsedes ja mõeldes, kuidas maailma päästa. Samas olen mahetoidu fänn, ökoehituse fänn, unistan kodust, mis oleks nö off-grid, kus toodan ise elektri jne. Ja unistan, kas poleks tore, kui kogu maailmas saaks kõik inimesed nii elada. Noh, hästi lühidalt ja lihtsustatult. Ja tore ju, kui poliitikud ka arutavad neid asju ja kehtestavad igasugu meetmeid, et sellisele elule lähemale jõuda. Ja poliitikud ju peavad ometi targad olema, kui nad sellele tööle valiti? (Mhm, ma muidugi ei ole tegelikult nii naiivne, aga siiski ausalt ma elan puhta lootuse peal, et MÕNI NEIST – no ok, ideaalis suurem osa neist 😀 On asjalikud ja targad ja ajavad õiget asja. Ma kardan, et seegi lootus on üleliia naiivne, aga mul vist on oma roosasid prille vaja. Ja poliitika samas pole sarnaselt teadusele üldse minu teema, nii et ma lihtsalt ei soovi oma aega sellele kulutada, et endale kõiki nüansse peensuseni selgeks teha. Ma lihtsalt käin valimas, kuulan targemate juttu ja katsun valida kõigist halbadest kõige vähem halva :D)

Aga… Pärast selle raamatu lugemist mulle ausalt öeldes tundub, et poliitikud on lollid ja rohepestud ja et palju sellest, mille jaoks meetmeid kehtestatakse, pole üldse realistlikult saavutatav. Nii et mõistlikum oleks üleüldse see energia mujale suunata.

Mahepõllumajandus pole jätkusuutlik, sest vajab poole rohkem maad ja kui ainult seda viljeleda, jääks kogu maailm nälga. Mingis riigis, mille nime ma olen juba unustanud (selle postituse kirjutamine jäi mul hommikul pooleli, sest aeg sai otsa – raamatu viisin tagasi ja nüüd tulistan puusalt, seega antagu mulle andeks, et mul asjad meeles pole), president katsetas seda – ja asi lõppes näljahädaga, nii et ta pidi põgenema. Not so great. Eraldi mainiti mahetoidu peatükis ära waldorfpedagoogika looja Steiner – ja seda mitte sugugi positiivses võtmes 😀 Minu lapsed, nagu te kõik teate, käivad waldorfkoolis. No ühesõnaga… Ma mäletatavasti olin eelmises elus ligi neli aastat ökopoe juhataja ja see oli minu senise elu kõige südamelähedasem töö. Aga pärast seda olen ma vähemalt toidu poolest mahedast üsna kaugeks jäänud. Teatud tooteid harjumusest ostan – kui need on mõistliku hinnaga – põhiliselt Rimi I Love Eco sarja tomatipasta, purustatud tomatid, riis, palsamiäädikas… Võib-olla midagi veel, mis praegu meelde ei tule. Aga mul on omad kahtlused ka selle suhtes, palju mahedast on päriselt mahe. Kui on kontrollitud väiketootjad, kes ihu ja hingega asja juures – neid usaldan. Siin tuleb jällegi mängu rahaline pool. Mul ei ole üüratuid summasid söögieelarvesse panna. Seega jah… Väärtustan noil päevil mahemärgi asemel pigem kohalikku kraami memmekeselt turult.  Ja viimased aastad olen pigem läinud – nii majanduslikul, eetilisel kui keskkonna hoidmise põhjusel – toidu päästmise teed. Ehk siis tarbime ülipalju tooteid, mis poole hinnaga, kuna parim enne samal päeval või kõlblik kuni ületatud. Aga see on täiesti omaette postituse teema, ma kunagi kirjutan pikemalt. Ma ei arva, et mahetoit oleks halb, aga see jääb olema rikkama elanikkonna privileeg… Ja ka neile tuleks kasuks teemasse pigem skeptiliselt suhtuda, mitte pimesi kõike mahemärgistatut kokku ostma. Ja riiklikul ning maailmatasandil ei tundu kogu see mahepõllumajanduse värk üldse kahjuks jätkusuutlik. Raamatus oli muidugi ülipalju rohkem infot kõige kohta – keskkond, muld ja sada muud asja. Keda huvitab, loeb ise.

Roheline energia on küll sobilikus kliimas toimiv, kuid kaugelt liiga ebastabiilne, et sellest saaks peamine või ainus energiaallikas. Ja kõige mõistlikum energiatootmise viis tundub hoopis olevat neljanda põlve tuumareaktor – vedelsoolaga… Jeesus maria, kas te saate aru, mida ma just ütlesin? Mina, kes ma olen siiani mõelnud, et tuumaenergia on ohtlik ja paha ja seda küll ei taha 😀 Puude maha raiumine kütteks / pelletiteks, mida Euroopasse müüakse, on idiootsus. Selle viimasega olin nõus juba varemgi, aga… Meil on ju ka puuküte. Oh jah.

Elektriautode ja elektrienergia tootmine kõik kokku võtab nii palju ressursse, et vanade diiselautodega sõitmine on keskkonnasäästlikum. No seda ma tegelikult olin ennegi kuulnud. Ja sellele Kaaslane, kes natuke algusest raamatut jõudis lugeda, kippus juba natuke vastu vaidlema.

40% ostetud riietest ei panda kunagi selga. 85% riideid rändab prügikasti esimese aasta jooksul. Ameeriklane viskab aastas ära 37kg riideid, eestlane 17kg. Tegelikult ma tahaks nüüd küll teada SELLE statistika tagamaid. Et kas mitte kunagi selga panemine tähendab ka ära andmist ja uuele ringile saatmist või ikkagi otse prügimäele? Kas see 37kg läheb otse prügimäele või siiski osaliselt teisele ringile? Pillekese blogisabas ma eile need faktid ka kirjutasin ja seal arvati küll, et vast ikka on mõeldud teisele ringile saatmist. Vot ei tea. Ja kui te nüüd arvate, et ma viitsiks googeldada ja otsida infot juurde, siis… Kahjuks ei.

Ühesõnaga. Kui üldse, tekitas see raamat minus palju rohkem segadust ja mu naiivne roheline maailmapilt sai kõvasti kannatada. Mis on tegelikult hea 🙂 Ma soovin endiselt elada keskkonnasõbralikku elu, lihtsalt kuidas seda päriselt kõige mõistlikum teha on?

Eks rahakott seab efektiivselt omad piirid. Ma lihtsalt ei osta elektriautot, sest mul pole selleks raha 😀 Ei osta ka aeglast moodi, sest minu jaoks on riided tarbeesemed – selle asemel eelistan neid osta teise ringi poest. Vajalikud vidinad, mida on võimalik tellida odavalt otse Hiinast, ma sealt ka tellin. Sest et… Ma eelistan neile võimalikult vähe raha kulutada ja nii on. AINUS põhimõte, mis mul oli ja mis jäi samaks, on – tarbida võimalikult vähe ja võimalikult palju teise ringi tooteid.

Loodan endiselt, et kunagi saab teoks minu unistus ehitada (metsa sisse öko)majake. Eks ma tegelikult mõtlesin seda varemgi, aga pärast selle raamatu lugemist kinnistus veendumus, et see peab olema võimalikult nullenergia maja. Meie kliimas päris passiivmaja vist on keeruline ehitada, aga no ikka… Väga läbimõeldud, et meie kliimas saadaolevat soojusenergiat võimalikult efektiivselt ära kasutada. Korralikult soojustatud jne. Aga kuna mingi küte ilmselt ikka olema peab, siis praegu olen seda meelt, et põrandaküte, ilmselt õhk-vesi pumbaga – mida saaks kütta vajadusel ka keskküttepliidiga (Kaaslase sõnul võimalik lahendus). Aga see puuküte võiks olla… Noh, oma metsast selline kraam, mis tuleks nagunii eemaldada. Igasugu oksa ja võsa ja tormiga maha kukkunud puud ja muu taoline. Mulle meeldib mugavus, seega mugavusküte peaks olema, aga mulle HULLULT meeldib ikkagi elav tuli ka, nii et minu unistuste kodus peaks olema mõlemad 🙂

Mul kindlasti mingid mõtted ununesid, aga ma rohkem ei jaksa siin heietada – ja olen täiesti teadlik, et kirjapandudki on üsna suvalised ja pilla-palla. Palun lugejatel meeles pidada, et ma kirjutasin kogu selle postituse üsna mälu järgi, nii et on täiesti võimalik, et ma raamatu autori mõtteid kogemata mingil määral moonutasin ning lõviosa sellest, mis ta kirjutas, ei jõudnud siin üldse lahata. Kindlasti ei pruugi ka minu praegused mõtted olla kõige õigemad ja adekvaatsemad. Lihtsalt… Ma praegu paremini ei oska 😀 Kõik on sügavalt isiklik, ma ei kuuluta absoluutset tõde, pigem otsin seda ise endiselt edasi. Kel vähegi teema vastu huvi, soovitan soojalt see raamat läbi lugeda. Ja oma mõtteid jagada. No näiteks Ritsik peaks küll kogu sellest loodusteaduste teemast rohkem tönkama 😛 Mina ütlen ausalt, et ei saanud paljudest asjadest arugi 😀