Kurtsin siin üleeile õhtul, et väsisin hirmsasti ära ja kurgus kraabib… Tegelikult ma tundsin tol õhtul juba pärast tööpäeva diivanile maha istudes, et täitsa lõpp, kehas selline väsimus… Ja tukkusin diivanil ligi 2h, kuni pidin hakkama süüa tegema. Arvasin, et sain äkki lihtsalt öösel vähe magada, aga nojah… Tegelikult tundus kahtlane nii see väsimus kui kriipiv kurk.
Kui ma eile hommikul üles ärkasin, oli kehas selline teistmoodi haige väsimus, et teadsin kohe, mis värk on.
Hommikul oli isegi veel üsna talutav… Palavik oli ainult 37,2. Väsimus oli suur, päeva veetsin arvutiga voodis. Haiguslehte noil puhkudel kunagi võtta ei taha, sest esiteks saab siis vähem palka ja euriborile see ei meeldi 😀 Teiseks ega ma tervet päeva nagunii magada ei jaksaks ja keegi mu tööd teha ei oskaks, nii et lihtsam tundus jõudumööda voodist kõik vajalik ära teha.
Aga jah… Palavik tõusis õhtuks 38,2 peale, lisaks hakkas iiveldama… Nii et katsusin kuidagi olla, ükski asend polnud hea… Võtsin mingi hetk peotäie vitamiine ja taimseid kapsleid, pärast viimasele veel peale joomist läks olemine nii kehvaks, et sealsamas ma need kõik ka välja oksendasin. Sry, TMI.
Terve päev möödus vaheldumisi kuumahoogude ja külmavärinatega. Õhtul ei julgenud enam midagi süüa ka. Lõpuks lihtsalt niutsusin nutta, sest nii kehv oli. Võtsin enne magamaminekut paratsetamooli, sest muidu poleks ilmselt üldse magada saanud. See õnneks mingil määral aitas. Magasin sellegipoolest kehvasti ja ärkasin mitu korda – hommikupoole, nii kolme-nelja paiku, ei saanud enam üldse korralikult magama jääda. Hommikul kell viis sõin pimedas magamistoas kiivisid ja mandariini, mis Kaaslane oli mulle õhtul öökapile toonud, aga mida ma süüa ei julgenud. Kell kuus võtsin teise paratsetamooli lootuses, et see ehk peavalu ka ära võtab ja veel magada saab.
Täna tänu paratsetamoolidele palavikku enam polnud ja kehas enam sellist valulikku väsimust polnud, aga jõuetus oli ikka nii suur, et terve päeva lesisin vaid voodis, vaheldumisi töötasin ja tukkusin. Millalgi võtsin ühe ibuka, sest peavalu polnud ikka ära läinud ja ehkki see polnud lõikavalt tugev, siis ikkagi väga häiriv…
Ja kui ma siis pärast tööpäeva lõppu olin veel natuke puuvilju söönud ja tunnikese maganud, jaksasin isegi raamatu ära lõpetada. Ja hakkasin enda ümber märkama segadust. Ja tundsin soovi pesema minna. Nii et koristasin magamistoast kogu jama ära ja käisin duši all. Ja sõin koos perega õhtust, isu oli isegi päris hea. Ja jaksasin pärast seda olla all diivanil, mitte ei tundnud vajadust tagasi voodisse minna. Nii et baby steps. Ehk saan täna öösel paremini magada ja homme on kõigeks rohkem jaksu.
Köha kusjuures on juba täna pigem lahtine, väga huvitav… Ja nohu polnud enne üldse, nüüd hakkas nina tilkuma (aga ei ole õnneks kinni ega midagi). Ma muidu ise eeldan, et kuna Plika triibud sai, siis küllap see covid on, aga ausalt öeldes ei näe mõtet oma viimaseid teste sellele raisata – isegi kui oleks negatiivne, jääks kahtlema, kas sorkisin piisavalt sügaval ninas ja ei tahaks kodust välja minna enne, kui on kindel, et ei nakka (mis terviseameti lehe kalkulaatori järgi võiks olla teisipäev).
Kaaslasel ju pühapäevast saadik kehv olla, aga tal palavikku pole olnud, lihtsalt väsinud ja köha-nohune. Õnneks temal oli eile esimest päeva pisut parem olla, nii et sai kodus toimetamise üle võtta.
No igatahes, otsides positiivset, siis – hea, et see haiguse värk nii vara tuli, sai enne jõulu kaelast ära 😀 Ja hea, et kodust töötada saan 😀 Ja hea, et me Kaaslasega ühel ajal rivist väljas polnud. Ja kõige hullem paistab möödas olevat, nüüd saab ainult paremaks minna. Nii et all good. Mul jääb küll üle seitsme aasta waldorfkooli advendilaat vahele, aga noh… Seekord siis nii 🙂
Kassipiltide asemel hoopis mu viimase kahe päeva elukorraldus. Ülakorrusel on selles mõttes tobe “elada”, et kõik vajalik (WC, köök, kust saab sooja teed) on nii… Kaugel 😀 Hoidsin igaks juhuks ämbrit voodi kõrval, et äkki hakkab jälle paha. Glamuurne värk, ma tean 😀 Aga nagu öeldud, nüüd õhtul koristasin kõik ära ja loodan, et homme jaksan juba terve päeva all olla. Sest magamistuba on meil ju kassivaba tsoon ja mis elu see on, kui kaks päeva pole saanud ükski kass mu peal magada 😀
