Tavaliselt teen menüü nii, et neil päevil, mil mina käin trennis, teeb õhtusöögi Kaaslane – ja kui me koos jõusaalis käime, siis Plika. Sel nädalal aga juhtus nii, et eile tegi süüa Kaaslane, seega jäi mulle tänane õhtu. Aega oli iseenesest piisavalt – mina jõuan trennist koju kolmveerand seitse, Plika alles kell kaheksa, selleks ajaks saab söögi kenasti valmis. Aga teisipäevaõhtute rutiini juurde kuulub ka nädala varu (ca 6kg) kassitoidu tükeldamine sügavkülma jaoks… Olin pärast väsitavat trenni veel 1,5h köögi püsti ja muudkui toimetasin…
Nüüd olen omadega täiesti läbi 😀 Ühesõnaga sain kogemuse, et tuleb ikka vanaviisi jätkata ja trenniõhtutel söögi tegemine Kaaslase hooleks jätta.
Trennis oli meid täna ainult kolm, hea rahulik oli, aga välja ikkagi eriti midagi ei tulnud 😀 Ma ikka endiselt juurdlen selle üle, kas ma üldse peaks jätkama… Endiselt kripeldab see, et ma ei ole valmis postitantsule rohkem aega kulutama. Mulle tundub, et see 1x nädalas jääb minu piiriks. Aga selleks, et mingi areng kuskilt tuleks, võiks ikka rohkem käia… Oeh.
No hea küll, vaatab seda asja. Järgmise nädala saan veel praeguse kuukaardiga ära käia, siis vaja otsus teha.
Ega ma täna miskit rohkemat rääkida ei jaksagi. Panen siis teile lihtsalt nunnusid kasse (kõik viis! ehkki Säde ainult seljaga :D). Ja lähen ise Clutterbugi vaatama 🙂
