Kella keeramisest, halloweenist ja puuviljadest
Tänasel kaunil laupäevahommikul on mulle teile küsimused täiesti erinevatel üksteisega mitte seotud teemadel 😀
Esiteks – kui teie saaksite valida, mis ajas aastaringselt elada, kas valiksite suveaja või standardaja? Mina olen ikka täielik suveaja fänn – hindan väga rohkem valget aega õhtuti. Hommikul mu arust ei ole suurt vahet nagunii – ja see on kommentaar inimeselt, kes ärkab tööpäeviti 6.40. 2018 ju kaaluti kella keeramise lõpetamist, aga EL ei suutnud otsusele jõuda, mis aeg jätta ja nii jäi kogu see värk katki.
Mind isiklikult kella keeramine väga ei mõjuta – tsipakene tüütu, aga pole väikeseid lapsi, kelle graafik oleks tuksis, ise kohanen ka pigem kiiresti. Samas ma ei näe selles mitte mingit kasu – milleks kaks korda aastas terve inimkonna bioloogilisi rütme häirida? Mis iganes kella keeramise põhjused kunagi olid (rohkem valget põllutöö aega vms?), need ju ilmselgelt enam ei päde. Minu arust võiks EL selle küll uuesti teemaks võtta, tehku igas riigis rahvahääletused ja jätku see aeg, mis saab rohkem hääli – või siis jätku lihtsalt standardaeg ja kõik. Sel juhul ei tuleks vähemalt pimedad õhtud oktoobri lõpus nii järsu šokina.
Teiseks – kuidas te suhtute sügisestesse “jooksupühadessse” – halloween, mardid, kadrid? Minu arust on kõik ühtviisi tüütud 😀 Ma oleks palju rõõmsam, kui ma ei peaks käima ukse peal kommi jagamas – oleme minevikus ka ignonud, aga see on pisut piinlik, kui aknad on tänava poole ja on näha, et inimesed on kodus.
Kaaslane eile kommenteeris, et ega lapsed ju vaeva näha ei viitsi, panevad lihtsalt maski ette ja kõik. Minu arust on see ikkagi paljuski meie kliima eripära – pidude jaoks viitsivad lapsed ennast kostümeerida küll ja veel, aga mida sa sellise ilmaga õues teed? Paned kostüümi jope peale? No andke andeks, välitingimustes ongi mask ainus mugav viis temaatiliselt riietuda 😀 Mina olen muidugi vale inimene targutama, ma ise olen väga laisk kostümeerija, seega ilmselt juba alateadlikult mugavuse poolt.
Palju on sotsiaalmeedias üleskutseid “halloweeni hirmutamise teemad on valed, ärgem mingem sellega kaasa” ja “Eestis olgu ikka mardid-kadrid” – no ausalt, ma annan selle kommi, kui ma pean, aga ma ei viitsi kuulata eeskavasid, laule, mõistatusi… 😀 Ma olen üldiselt patrioot, aga need tõesti ei paku mulle mitte midagi 😀 Ja ega neid “uusi kombeid” maha ei materda nagunii, seega ma ei näe mingit pointi halloweeni vastu võidelda. Mitte et ma seda kohalikele pühadele eelistaks, aga saan täielikult aru, miks halloweeni temaatika lastele põnevust pakub. Minul isiklikult on ka neid kõrvitsaid ja kolle tiba lõbusam vaadata, kui martide-kadride eeskavasid 😀 Kui me elaks eraldatud kohas, siis ühtki neist pühadest minu jaoks ei eksisteeriks. Kuna aga elame linnas ja meie välisuks on otse tänaval – tahtmata olla party pooper, siis olude sunnil mööduvatele koputavatele lastele kommi ikka jagame.
Ja viimaseks – kuidas valida poest ploome ja virsikuid (ning ilmselt veel mingeid puuvilju) nii, et et need koduse järelküpsemise ajal saaks valmis, maitsvaks ja mahlaseks, selle asemel et lihtsalt ära mädaneda? Nektariinidega läheb pisutki paremini – lihtsalt ostan kõvad ja ootan, kuni pehmeks saavad… Virsikute ja ploomide puhul on tõenäosus väga suur, et kui mõne ehk saan mõnusas küpsusastmes kätte, siis ülejäänu jääb kõvaks, kuni juba hallitab/mädaneb. Virsikud tõin praegu teemasse, sest the struggle is real, igal hooajal, aga küsimus oli muidugi inspireeritud sellest, et Kaaslane tõi nädal tagasi Lidlist ploome, mis olid kõvad ja jäid valmimise ootele. Eilseks olid osad neid mädad, enamik neist endiselt maitsetud ja äkki 2-3 tükki olid päriselt head – sellised, nagu üks ploom olema peab. Küll oleks tore elada kliimas, kus saad lihtsalt jalutada turule ja osta sealt küpseid mahlast nõretavaid vilju, mis on kohe söömisvalmis. Eesti poodidesse jõudmiseks peab aga kahjuks kõik need viljad pooltoorena ära noppima ja saatma pikale teekonnale… Ja no ma tõesti ei saa aru, kas ma olen eriliselt saamatu, et ma ei oska nende kõvade viljadega toimetada 😀