Author name: Tikker

(Andke mulle palun auhind eriti originaalse pealkirja eest!)

Teatavasti on mind õnnistatud ideaalse ainevahetusega, mis tähendab, et ma võin süüa mida iganes ja olen ikka kõhn nagu… Noh, kõhn. Huvitav, kui ma ei oleks, kas ma jooks siis vähem veini? Sest veinis, ma olen lugenud, olla palju kaloreid, alkoholis üleüldse vist? Või teeks rohkem trenni?

(Ei, ma ei ole rohkem jooksma jõudnud. Mis tekitas mõtte, et läheks äkki kohe. Kas jooksmisest tuleb midagi välja pärast kolme klaasi veini? Mh, ma vist ei hakka katsetama.

Aa, ja kui juba läks üles tunnistamiseks, mida ma EI ole teinud, siis remonti ka ei ole teinud, üldse, terve august kadus käest. Nüüd pidin tõdema, et järjekordne feil, ja tassisin magamistoast teisele poole tagasi kõik asjad, mis siin kuu aega olid selle mõttega, et seal oleks rohkem ruumi ja teeks äkki midagi. Nope. Ei teinud. Elame samamoodi edasi. Ma ei tea, kuhu aeg kaob või miks me nii kuradi laisad oleme.)

Millalgi suvel avastasime Selveri õhtuse poole hinnaga pagarileti, täpsemalt sealse brownie, mis maitseb hea. Ja siis oli hiljem alati nii, et oli jube isu, aga kui poodi jõudsime, oli otsas. Ja see üks õhtu, kui EI olnud otsas, olime teinud ise kodus oa-šokolaadikooki ehk suht sama asja. Ja nüüd reedel mul oli ka isu ja see oli olemas ja ma ostsin igaks juhuks kaks tükki, aga ma ostsin ka soolast kraami (tahaks midagi head, teate küll), mis oli palju maitsvam, nii et ma sõin ainult pool tükki browniet ja poolteist on siiamaani alles. Kaks päeva vana… Ja pärast kolmandat klaasi veini brownie isu eriti pole, aga samas mõtlen, et kui olemas on, võiks ju ikka süüa, enne kui halvaks läheb 😛

Abikaasa oli nädalavahetusel Tartus sõbra sünnipäeval ja muidu külas, nii et olime lastega omaette. Mida mina noil puhkudel ikka teen? Koristan nagu hull. No lihtsalt, sai Abikaasaga nädal tagasi üks tõsisem jutuajamine maha peetud, sest meil on siin kodune elu olnud… Tavapärasest probleemsem. Tõdesime, et miski ei tööta enam nii nagu peaks – lapsed on äkki kasvanud ise mõtlevateks olenditeks, mina ei jõua kõigi järelt koristada, Abikaasa ei jõua kõigile kokata. Otsustasime, et peame hakkama tegema kõike koos ja alustuseks tuleks maha pidada üks perekoosolek, KOOS lastega, kus arutada, milline võiks olla kellegi panus…

Noh, see koosolek on siiani pidamata, sest esmaspäeval me olime õhtul kõik trennis, teisipäeva ja kolmapäeva õhtul olin koolilapsevanema logistikast roppväsinud, neljapäeval hakkas juba looma, aga siis pidi Abikaasa oma perekonnale “korraks” külla minema ja jõudis tagasi sel ajal, kui lapsed magama minema hakkasid, reedel sõitis juba ära… Küll jõuab.

Igal juhul – ma leidsin, et oleks igati kohane nädalavahetust produktiivselt kasutada ja kodu korralikult ära kraamida. Ja siis arutada, kuidas selle korra hoidmist edaspidi jagada 🙂

(Söögitegemise koha pealt ma üritan jälle menüüd teha, olen seda ikka viis korda kindlasti üritanud ja üsna kähku feilinud, aga loll on järjekindel, eks… Võiks ju oma menüüd koostades pidada silma lasteaia ja kooli omi… Kõrgem pilotaaž, ma ütlen.)

Ühesõnaga… Koristasin katkematult, laupäeva hommikust kuni täna kella neljani. Arvuti oli terve nädalavahetuse täitsa kinni, isegi muusikat ei kuulanud – õhtul peale laste magama panemist alles tegin kaane lahti. Kohe täitsa uhke olin enda üle.

Eilset päeva alustasin sellega, et sundisin lapsi oma toa ära koristama. No leebelt, ise aitasin ka. Ja sõnelema pidi ikka ka veidi… Aga kõik oma asjad nad jälle ära sorteerisid ja kõik ebavajaliku ära viskasid, küürisime ja kraamisime, nüüd on ilus.

Mujal sättisin ka kõik ära, pesin põrandaid (kui ma enam üks hetk ei tunne, et iga põrandapesu eest peaks medali saama, siis peab mulle andma medali selle eest, et ma enam seda ei tunne :D), kuus masinatäit pesu (sh meie teki ja padjad, mis juba ammu pesemise järele karjusid)… No ühesõnaga, produktiivne oli.

Ja sõime lastega kõik korrad ilusasti koos laua ääres. Mis tähendas mõlemal päeval hilist hommikusööki, varast õhtusööki ja õhtust snäkki. Aga ikka palju värsket kraami ja… Ja ma olin NII UHKE, kui Poiss hakkas sööma minu salatit – rukola, spinat, tomat, oliiviõli ja palsamiäädikas. Ja ma olin NII UHKE, kui nad mõlemad sõid sushit, mis ma endale Maximast ostsin, ja neile maitses 😀 Siiani on sushi peale pigem nina kirtsutatud. Ja mõlema õhtusöögi ajaks panin ka lastele “suurte” noa ja kahvli ja üldse, nagu päris. Ma katsun juurutada seda korraliku söömise värki, noh. Kõik koos ja ilus laud ja… Vaatame, kaua vastu pean 😛

Ja täna õhtul käisime Abikaasaga tangot tantsimas, algajate kursuse esimene tund oli. Noh… Ütleme nii, et enne tango kui kaasaegne tants – mis oli VÄGA äge, aga ma tõsiselt olen täiesti saamatu igasuguste kavade õppimises… Ma olen seitsesada korda aeglasem kui teised ja ma ei jaganud ikka üldse matsu välja, nii et proovitunnist piisas, ma ei hakka ennast piinama 😀 Tangot ma loodetavasti suudan, seal on tempo aeglasem. Ehkki ma ei oska isegi korralikult seda asendit hoida, st partnerile… Nõjatuda. Aga me läheme homme praktiseerima, harjutamine tegevat ju meistriks.

Võiks ju olla midagi uut, millega ma päriselt suudan jätkata, mitte pärast ühte korda proovimist otsustada, et ma ikka ei viitsi…