Reedel saatis Abikaasa õde meile kalasuppi – õhtusöök olemas. Laupäeval oli ema sünnipäev – õhtusöök mureta. Tänaseks kutsusime ennast Abikaasa vanaemale külla – hommiku/lõunasöök mureta.
Krediitkaart on €3.73 üle limiidi miinuses. Abikaasa arvel on €0.41. Minul €2.70 (ehkki peaks olema €3.60 ja seegi on hoopis Morme raha). Sulas on €2.20.
Leiba küpsetasin, seda on. Homme hommikul saab süüa leiba pasteediga ja kartulisalatit, mõlemad pani meile kaasa Abikaasa vanaema, edasised hommikud saab leiva kõrvale muna keeta, ehkki ma olen kaks nädalat hommikuti nii palju munaleiba söönud, et ei taha seda enam nähagi. Esmaspäeva ja teisipäeva töölõunaks aurutasin ära kodus oleva kinoa, mille sisse lõikasin ema sünnipäevalt kaasa saadud imehea sealihatüki. Mis ma kolmapäeval ja neljapäeval tööl söön, on veel selgusetu. Ehk säästan selleks tarbeks mõned õunad.
Homme teeme kartuli-porru suppi, kõik vajalik on kodus olemas. Teisipäeval teeme pastat – vorstikesed, mis sinna sisse lõikame, saime Abikaasa vanaemalt, muu kraam on endal olemas. Kolmapäeval teeme ube riisi ja hakklihaga – hakkliha ostame sularaha eest, muu on olemas. Mehe kaardiga saab osta ühe kohvikoore, minu kaardi peal oleva raha eest odavat värsket kraami – näiteks ühe kurgi ja õunu. Neljapäeval võime sulatada sügavkülmast hernesuppi.
Neljapäevaõhtuselt OTT kohtumiselt tuleb lisaks tavapärasele piimale varuda pikemaks ajaks jahu leivaküpsetuseks ja kruupe mulgi pudru jaoks. Abikaasa sai loa töö juurest pudelid ära viia, sellest peaks piisama nii meie varude jaoks kui Morme €3.60 asenduseks, mille ta mulle algselt eelmise nädala OTT kohtumise jaoks üle kandis, et me talle jahu ostaks… Aga lõpuks seda toona ei saanudki.
Reedel on palgapäev 😀
Ühesõnaga jah, tuleb paremini majandada, sest kui palju kauasäilivat kraami sai kuu alguses just selle mõttega varutud, et kuu lõpus saaks suuremate lisakuludeta sooja toidu tehtud, siis me oleme ikkagi harjunud rohkelt puuvilju ja muud värsket sööma ning ilma selleta on piin. Nagu kiuste said just nüüd otsa ka üleaedselt naabrimemmelt saadud talveõunad… Õnneks maksavad Poola õunad nii umbes €0.60 kilo, saab siis see nädal neid ostetud ja jao pärast lastele kätte antud. Ise ka naersime, et on alles elu, kui tuleb laste eest õunu peita.
Aga ei, nälga ei jää. Olgem ausad, võiks hulleminigi olla, paljudel on pidevalt – saame siiski ka nüüd tibakene liha ja värsket osta, ei pea iga päev ainult kartulit ja jahukastet sööma. Ja mul on tegelikult mõned asjad, mis ootavad maha müümist – see, et ma pole jõudnud pilte üle vaadata ja kuulutusi üles panna, on ka ainult minu enda mure. Kui pole selleni jõudnud, järelikult pole veel häda nii suur 😛
Päkapikud ju hakkasid ka kõige ebasobivamal ajal käima. Homme toovad Abikaasa vanaema käest saadud kommid. Siis on ootamas veel emalt selleks tarbeks saadud üllatusmunad ja kohukesed. Viimastega on ainult see jama, et öösel ju sussi sisse ei topi, aga hommikul enne Poissi ärgata ei pruugi. Jätame kööki laua peale ja ütleme lastele, et päkapikud eksisid ruumiga 😀 Neljapäevaks ja reedeks tuleb siis veel miskit leiutada.
Palgapäeva tähistame sellega, et ostame nelja-viit eri sorti puuvilju ja kirsstomateid 😀
Suurepärane, et on olemas pere, kelle juures vahel süüa saab ja kus veel head-paremat kaasa ka pannakse. Ma nüüd lähen naudin tükikest Abikaasa vanaema tehtud küpsisetorti, siis ongi aeg magama minna.
