Author name: Tikker

Sügishooaeg on alanud

Ma ei tea, mis mõjus – kas blogis kurtmine või koristamine või jooga või… Igal juhul on tuju viimase nädala jooksul tunduvalt parem olnud.

Tegelikult ma usun küll, et koristamisel ON oma osa. Puhtus ja kord on minu jaoks äärmiselt rahustavad. Sestap on remont minu jaoks ilmselt eriti piinav – endale seda väga teadvustamatagi. Nüüd aga, kus ma olen näinud rohkem vaeva, et teatud kord võimaluse piires taastada, on kohe positiivsem olemine, motivatsioon seda korda hoida, veidi rohkem kannatlikkust lastega. No tõesõna, nii jabur, kui see ka ei tundu – mul ON lastega korras kodus rohkem kannatust! Mitte küll nii palju kui võiks, aga rohkem 😀

Teine oluline asi ongi just see alanud sügishooaeg, mil ilmad jahedamad ja elu kodusem. Nõndaviisi pole pidevat kiirustamist ja seltsielu, pidevat iha süüa rämpsu. Ning ühtlasti tekib jälle viitsimist rohkem ise teha. Mina alustasin jälle leiva küpsetamisega ja see on nii mõnus. Suvel poleks kuidagimoodi viitsinud, aga praeguste ilmadega – absoluutselt. Seekord tuli isegi kohe kõige esimene leib välja – pisiasjad vajavad muidugi täiustamist, aga kerkis ja maitses hästi. Pärnu Keskuse taluturu juuretis oli hea 🙂

Ja nii palju positiivset leidub ka tassikeses tees. Minu puhul siis tavapäraselt sidruniviil, mesi ja kuum vesi. Kohvi joomine on vähenenud, tee võtab üle. Alati, kui olemine muutub jahedaks, teen teed ja hiljem on seest hea soe. Just lõpetasin suure tassi ja nüüd on nii mõnus, et kohe pidin kirjutama.

No ja siis veel muidugi lemmiksarjad ja head raamatud, mis igasse õhtusse killukese rõõmu toovad. Rohkem polegi õnneks vaja!

Raamatute lainel

Tänu lähenevatele raamatukogu tähtaegadele olen viimastel päevadel päris palju lugenud. Jätkates oma saamatuid raamatuarvustusi, siis…

Jakuutia meeldis mulle ja ma olin selle üle äärmiselt üllatunud. Ma küll ei neelanud seda, aga lugesin huviga. Lugemise tegi mõnusamaks kindlasti see, et inimene tõesti oskas kirjutada.

Amazonas jättis üsna külmaks. Mulle viimasel ajal ei istu väga Lõuna-Ameerika ja Aafrika lood. Raamat iseenesest polnud üldse paha, oli mu meelest võrdlemisi hästi kirjutatud, polnud ka otseselt igav. Lihtsalt seda vau-efekti polnud. Minu jaoks.

Epu südameraamatu teine osa ja Minu Tokyo – vaat neid ma neelasin. Südameraamat sai vist isegi ühe õhtuga läbi loetud. Või oli äkki kaks, rohkem igatahes mitte. Minu jaoks oli kogu see robinsoni-sarja tagamaa äärmiselt köitev – just tele tegemise koha pealt. Suhteliinid – no nende vastu pole mul kunagi midagi.

Tokyot alustasin eile hilisõhtul – panin arvuti kinni, pesin hambad ära ja otsustasin enne magama minekut natuke piiluda. Voodisse jõudsin umbes kaks tundi hiljem, kui pool raamatut läbi ja silmad enam lahti ei seisnud. Täna tegid lapsed mulle kingituse ja magasid üle mitme päeva mõlemad pikalt lõunaund, sel ajal jõudsin teise poole ka läbi lugeda. Tõesti väga meeldis – just sellised mõnusad igapäevaelulised seiklused võõras keskkonnas, oskuslikult kirja pandud. Ja jällegi suhteliin – need mulle ka meeldivad. See oli pealegi väga hästi sisse põimitud – alles üsna lõpus sai teada, kellega siis päriselt tegu, ehkki omad kahtlused olid.

Homme lähen toon raamatukogus ootava Stockholmi ära 😛 Peaks vist vahelduseks peale Petrone Printi miskit muud kah lugema…

Remondirindelt

Ahjuehitus algas esmaspäeval, aga siis jäi paar päeva vahet. Kolme tööpäeva jooksul (millest kaks olid poolikud) jõudis toimuda nii palju:

IMG_8028

IMG_8029

IMG_8045

Praeguseks siis laotud üheksa rida kive… Eks näis, kuidas edasi.

Toas on endise ahju koht kinni pandud, seinad pahteldatud ja lihvitud. Kui ahi valmis saab, siis vaja värvida seinad, lagi, aken ja soovi korral mööbel, paigaldada liistud ja kardinapuu, panna kokku nari. Nari saime täna Puuslikust kätte, madratsid ostsin Jyskist – need kõige odavamad pocket tüüpi (€99 tk), sest Kristinal on ja ta kiidab… Ja müüja ütles, et tänapäeval on kõik katted nagunii tolmulestade vastase töötlusega.

Õues on enamik plekke paigaldatud, paar tükki veel ootavad. Vill korruste vahele, vihmaveetorude remont, kuskilt otsaseinast olevat mingi jupp tuuletõket puudu… Siis vist enam-vähem kõik.

No ei jõua lõppu ära oodata. Saaks juba tuba sisustada 😀

Ahjaa, meil on endiselt hunnik asju, mis teiselt poolt jalust ära sai tõstetud, õues laste mänguväljakule laotatud presendi all. Ainus koht, kus lapsed mängida saavad, on liivakast. Täna nad seal siis olid ja avastasid, et presendi all hängib suur paks must kass. No ma tahaks loota, et ta meie diivanitükke täis lasknud pole – ma küll ei tea, kas meil neid enam vaja läheb, aga ikkagi 😛

IMG_7993

IMG_7994

IMG_8030

IMG_8033

Värvivad

Kui Plika on juba mõnda aega igasugu uhkeid pilte joonistanud, siis värviraamatud satuvad ta kätte pigem harva. Viimasel ajal olen teda aga tihemini värvimas näinud. Poiss, no see on siiani lihtsalt sodinud – olgu siis paberile või värviraamatusse. Täna oli esimene kord, kus ma nägin teda reaalselt VÄRVIVAT. Kõik ühtlaselt ühte värvi, aga noh, algus seegi 😀

IMG_8038

Pildistasin sealt raamatust veel paar näidet üles. Pliiatsitega on kindlalt Plika omad, aga nood vildikatega värvitud, ei teagi. Kuna lapsed on juba voodis, ei saa küsida ka. Kui homme meeles on, siis küsin neilt ja kirjutan siia ka 🙂

IMG_8041

IMG_8042

Soeng

Kui edumeelsed emad punuvad oma lastele uhkeid krokodille, siis parim, millega mina hakkama saan, on miskit taolist 😀

IMG_8026

Scroll to Top