Imeline laupäev
Sõime lastega koos hommikust, jõudsin tibake koristada, leivataigna hapnema panna, pesu ära pesta ja kuivama panna. Lõuna paiku läksime turule. Ilm oli niiii ilus.
Mõtlesin turult kohe bussiga edasi raamatukokku sõita, aga buss oli just minema läinud, nii et jalutasime siis aegamisi, hirmraske (ca 9-10 kg) turukotiga.

Jalutamine oli iseenesest täitsa hea plaan – kaunil laupäevasel päeval vahetult enne valimisi käib linnas action 😀 Kõigepealt saime Rüütli tänavalt Reformierakonna õhupallid ja kommi. Lastepargis oli IRLi laud, sealt anti helkurid, saiakesi, veel kommi ja nimekaarte.
Turukotist õnneks pääsesin, ema viis selle autoga koju, nii et raamatukogus oli juba mõnus. Lapsed vaatasid tükk aega lastenurgas igasugu raamatuid, mina nii kaua istusin ja lugesin oma. Kell kolm pandi raamatukogu kinni, siis tuli edasi liikuda.

Saime kokku Tage ja Annuga. Kuna kõigil olid kõhud tühjad, läksime Jahtklubisse sööma. Sinna sellepärast, et tegu on ühega vähestest kohtadest, kus on olemas laste mängunurk. Ja otse loomulikult õigustas see valik ennast igati – meil oli aega rahulikult siidrit juua ja jutustada, kuniks lapsed ennast ise lõbustasid. Kõhud said ka ääreni täis.
Siis jalutasime Tage juurde magustoitu tegema – ahjuõunad suhkru, kaneeli ja kaerahelvestega, lisaks ohtralt vahukoort. Seejärel oligi kell juba seitse läbi ning pidime koju kiirustama – lastel jäi ju lõunauni ka vahele.

Kodus tegin lastele jalavanni, lugesin neile raamatut, panin magama, tegin tule pliidi alla, panin leivataigna kerkima ja näe, sain ka lõpuks arvuti taha maanduda.
Oh, kuidas mulle meeldivad sellised spontaansed tegemised. Sest no ausõna, peale kiire turul ja raamatukogus käigu mul miskit muud küll mõttes polnud. Aga jah, nii see vahel läheb – lõuna ajal välja ja magamise ajaks koju tagasi.
Loodetavasti on homme sama päikseline ilm, siis saab jälle värvilistesse lehtedesse sahistama minna.











