Soeng
Kui edumeelsed emad punuvad oma lastele uhkeid krokodille, siis parim, millega mina hakkama saan, on miskit taolist 😀
Suurepärane päev
Sain eile kirja Evelynilt, kelle kinnist blogi juba mitu head aastat lugenud olen. Tal oli vaja täna õhtul Pärnus aega veeta ja küsis, kas võib külla tulla. Mina olin muidugi suurima rõõmuga nõus, sest nüüd, kus suvi läbi, ei käi mul peale Tage ja vahel harva Kaidi enam keegi külas. Lisaks olen ma köhivate lastega terve nädala kodus istunud ja hullunud, lasteaiaga harjub ikka kiirelt 😛
Sugugi mitte vähem oluline rõõm oli see, et külalised, teadagi, motiveerivad koristama. Mida võõramad, seda põhjalikumalt 😀 Pühapäevasest suurpuhastusest polnud eriti miskit alles ja vannitoa küürimiseni polnud ka jõudnud. Nii et ärkasin täna üles ja koristasin jutti kella poole neljani välja. Ei jõudnud arvutisse, ei jõudnud süüa, ainult koristasin – no okei, leiba küpsetasin ka. Siis nautisin mõnuga puhtas vannitoas dušši (see on ilmselt ka esimene kord, kui ma kodus pesemist nautinud olen, aga no tõesti, kontrast remondiläbuga oli niivõrd suur), jõudsin riidesse panna ja juba oligi Evelyn kohal.
Järgmised kolm ja pool tundi möödusid süües ja juteldes. Ma teadsin seda nagunii, et Evelyn on äge, blogist saab ju väga hästi aru – nii et mul polnud juba ette mingit kahtlust, et see õhtu kujuneb väga mõnusaks ja täpselt nii ka läks.
Lapsed jätsid lõunaune vahele ja jäid õhtul minutiga magama. Kodu on remonti arvestades imeliselt korras ja meel on hää.
Ootamatu joogatund
Nägin täna pärnakate mahe- ja rohejuttude grupis kuulutust, et õhtul on kundalini joogat tutvustav tund. Tuli meelde, et Sensas oli Merit Raju artikkel erinevate joogastiilide kohta. Lugesin läbi ja tõdesin, et kundalini jooga tundub igati sobivat:
Puhastava ja tervendava toimega kundalini jooga suurendab heaolu, tugevdab elujõudu ning virgutab loomingulisust. Ta aitab lahti hoida energiakanalid, stimuleerida tšakrasid, tasakaalustada näärmete tegevust, puhastada alateadvust ning tugevdada närvisüsteemi, arendab emotsionaalset vastupidavust, intuitsiooni ning viib keha, meele ja hinge harmoonilise ühtesulamiseni meid ümbritseva universaalseenergiaga. Kundalini jooga peamine eesmärk on aga teadlikkuse suurendamine iseendast ning ümbritsevast. /—/ Kundalini jooga tunni füüsiline koormus oleneb paljuski juhendajast, kuid tüüpiliselt on kundalini jooga intensiivsemate joogastiilide hulgas.
2011. aasta alguses proovisin bodybalance‘i trenni, mis tundus alguses täitsa okei, aga mingist hetkest hakkas vastu ja sinnapaika see jäi. 2012. aasta suvel leidsin juhtumisi Merit Raju blogi, mis pani mind esimest korda teadlikumalt joogast mõtlema. Toona jäi see vaid mõtteks, siis tuli Norra ja teema ununes. Nüüd tuli see jälle meelde, lugesin oma toonase postituse uuesti läbi ning kõik mõtted on endiselt aktuaalsed. Sobivad kohe väga hästi kokku mu paari päeva taguse kurtmisega 🙂 Nii et tundus igati kohane joogale võimalus anda.
Ja mulle täitsa meeldis. See pole nii konkreetne trenn kui bodybalance, oli tsip rahulikum. Samas sai keha mõnusasti soojaks ja kolmnurga asend (ehk allavaatav koer, ütles ema) oli ikka täiesti kurnav 😛 Ühesõnaga täpselt paraja tempoga mu jaoks, ma väga rahmeldada ei viitsi, aga tahaks samas ikka tunnet, et olen trenni teinud. Praegu on keha mõnusalt rammestunud.
Niisiis tundub, et leidsin sobiva trenni 🙂 Eks me näe, kuidas järgmised tunnid meeldivad, aga üldiselt on mul kavatsus kümne korra eest kohe ära maksta – siis on veidi soodsam, üks tund nö tasuta. Ja ei tule kõne alla, et ei viitsi ja jätan minemata 😀 No ma loodan, et ehk seda ei juhtugi. Täna läksin küll suure rõõmuga, kuidagi nii õige tundus see just praegusel hetkel.
Kratt rääkis ennist, et käis mingi aeg kolm aastat järjest joogas, sest juhendaja oli super, aga pärast seda pole kuskile pidama jäänud, sest järgmistega ei olnud enam nii hea. Mul võrdlusmoment puudub, aga Liis Luik oli küll väga armas inimene. Või kui ma nüüd pean bodybalance‘iga võrdlema, siis seal olid täiesti okeid treenerid, aga see oli ikkagi… Trenn spordiklubis 😀 Praegune on kuidagi mõnusam. Spirituaalsem. Seda viimast on mul ka väga vaja. Kaks ühes 🙂
Spordi teemal jätkates – mõtlen, et tuleks ikka jooksujalatsid ja ujumisprillid ära osta. Ja siis võiks veel otsida harjutusi kõhule ja tagumikule, sest need mul endiselt pinnuks silmas – kõht on liiga pehme ja tagumik olematu.
(Ja mõeldes talvele, tahaks väga lühikesi suuski – need, mida kaks aastat tagasi Rimis müüdi, olid kuidagi veidralt kaardus, äkki on head mäest alla laskmiseks vms. Aga ma tahaks selliseid, mis kunagi olid 😀 No et nagu normaalsed suusad, ainult lühemad. Nendega oleks nii mõnus talvel tänavatel ringi lasta. Kellelgi ei vedele kodus ülearuseid?)
Eks me näe, kui palju ma reaalselt tegudeni jõuan, aga peamine on see, et üle hiiglama pika aja on mul päriselt tuju ennast liigutada. Ehk läheb seekord veidi paremini kui poolteist aastat tagasi ja miskit ka jääb püsivalt külge.
Kummikud, vol 2
Juhhei, ma olen äärmiselt rahul – Pärnu Magaziinis vaadati arvutist järele ja öeldi, et ainus paar siniseid 26-27 kummikuid on Valga poes. Järgmisel hommikul helistasin, olid tõepoolest olemas. Palusin Pipsi, et ta laseks oma emal need ära osta ja mulle posti panna. Nii et seda suurust enam ei ole 😀 Kui just kunagi juurde ei tule.
Pange tähele silti, esimese hooga lugesin ma sealt välja vodooporno 😀
Noid punaseid kontsa ja karvase voodriga kummikuid pole kahjuks üheski poes 41 suurust – ma oleks nii väga tahtnud… Aga ju siis polnud ette nähtud.
Kõik suured asjad saavad alguse väikestest
Pealkiri kõlas ehk liiga pateetiliselt, midagi elumuutvat sellest postitusest oodata pole. Teemaks on hoopis lihtlabane koristamine 🙂
Remondisegaduses koristamine on kõige demotiveerivam (mh, kas eesti keeles tohib üldse nii öelda või ainult inglise keeles?) asi üldse. Eks ma üritan ja punnitan, aga segadust on tavapärasest ikka tunduvalt enam.
Paar nädalat tagasi avasime küttehooaja – sellega seoses tõstsin terve suve lauana kasutuses olnud puupliidilt kõik asjad ära ning kuna need oli vaja ka kuskile ära mahutada, sai sellest aktsioonist sujuvalt köögi suurpuhastus. Suve ja remondiga oli tõesti palju asju igale poole ebavajalikesse kohtadesse kogunenud, nüüd sai lõpuks kõik korda. Ja ma tookord koristama hakates üldse ei kavatsenud nii põhjalikult teha, lihtsalt üks asi viis teiseni, hoog tuli sisse, nii see läks. Minu puhul täiesti tüüpiline.
Täna sai kõik alguse sellest, et öösel oli üle väga pika aja vihma sadanud. Meil aga seisid väljas majaseina najal kuus akent. Olin ammu mõelnud, et peaks need ette tagasi panema, ilmad ju juba külmemad ka, seni polnud viitsinud. Kuna vihma kätte jätta ei tahtnud, tõstsin aknad täna lõpuks sisse. Puhastasin ära, panin elutoa akendele ette, selle jaoks oli vaja diivan akna alt kaugemale lükata. Diivani alt tuli välja palju prahti, mille ära pühkisin. Siis mõtlesin, et pühiks ja peseks korralikult, enamasti diivanit nihutada ju ei viitsi. Kui sealt alt oli pestud, tundus kohane terve toa põrand puhtaks pesta 😀
Asja iroonia seisneb selles, et ma tõotasin enne remondi lõppu mitte põrandaid pesta. Ma pole üldse eriti usin põrandapesija – pühin pidevalt, aga pesen äkki kord või paar kuus. Võib-olla veidi tihemini, aga kindlalt harvem kui kord nädalas. Mulle tegelikult meeldiks tihemini pesta, aga kuni mul pole korralikku moppi, seni ei viitsi. Nojah, igatahes ma mõtlesin, et pole enne mõtet pesta, kui remont läbi, aga läks teisiti.
Sest otse loomulikult tundus pärast elutoa põranda pesemist kohane ka kogu ülejäänud elamise põrandad ära pesta, muidu oleks ju teistest tubadest väga kiirelt kõik räpa elutuppa kandnud ja värskelt pestud põranda jälle ära määrinud.
Vannitoa põrand oli õudselt tolmune, irvakil ahjuuksest tuli seda teiselt poolt mõnuga. Nüüd seisab ahju uks jälle korralikult kinni, nii et oli ka reaalselt mõtet veidi korralikum kraamimine ette võtta. Eks ma siis pühkisin ja pesin seal. Muuhulgas keerasin vahepeal lahti kraanikausi aluse toru, sest vesi ei tahtnud ära minna. Oh seda solki, mis sealt välja tuli… Karvade ja muu tavalisema saasta hulgas näiteks ka üks vatitikk. Ma ei suuda aru saada, KUIDAS see sinna sattus 😀
Koridori põrand sai ka puhtaks, siis võtsin ette magamistoa. Algul mõtlesin lihtsalt vaba pinna üle tõmmata, aga siis leidsin, et võiks ju ikka korralikult. Tõstsin kõik riidekotid eest ära, kõik asjad voodi alt ära, nihutasin laste voodeid, muudkui pühkisin ja pesin. Enda voodipesu vahetasin ka ära.
Siis käisime ema juures söömas ja pesemas. No ma sain eelmisel nädalavahetusel maitse suhu – toona käisin sellepärast seal lapsi vannitamas, et kodu oli pärast Tallinna reisi külm, jõudsime alles õhtul, soojaks kütmine ja siis vanni tegemine oleks liiga kaua aega võtnud. Selle asemel läksime ema juurde, kus oli puhas ja soe ja sai süüa 🙂 Jäime ööseks, viisin järgmisel hommikul lapsed aeda ja läksin siis ise koju.
No ja lapsi seal vannitada oli nii mõnus, et otsustasin sel nädalavahetusel jälle ema juurde minna. Peamiselt sellepärast, et tahtsin ISE korralikult pesta. Vann on meil praegu rõveräpane ja isegi kui poleks, siis meie vannitoas pesemine on kõike muud kui mugav. Külm ja kipakas, dušši seinale panna ei saa. Käsidušiga siis tavaliselt kiirelt asjatan, aga mõnuleda nii ju ei saa. Mulle meeldib ikka kõige rohkem nii, kui soe vesi selga lahiseb 🙂 Täna siis nautisin täiega ja küürisin ennast tavalisest põhjalikumalt. Nüüd on nii hea ja puhas tunne.
Koju jõudes panin lapsed magama ja pühkisin-pesin veel kiirelt köögi põranda ära, nüüd on põrandatega ühel pool ja ehk võib isegi üle pika aja paljajalu ringi käia, ilma et jalatallad minutiga süsimustaks värvuksid (no hea küll, mitte just süsimustaks, pigem tumehalliks). Täielik luksus üle kahe kuu!
Homme kavatsen vannituba küürida – põrand on puhas, aga kõik ülejäänu sellest kaugel. Ei tohiks eriti aega võtta, pigem lihtsalt viitsimise küsimus. Jällegi – on kõike muud kui motiveeriv, kui küürida kraanikauss säravvalgeks ainult selleks, et lapsed või remondimees selle paari tunniga taas rõveräpaseks muudaks. Aga nüüd on ilmad nii külmad, et lapsed enam mulla sees ei mängi ja Abikaasa sõber üksi ei suuda ka loodetavasti nii kiirelt mu puhtust ära nullida 😀
Igatahes on mul tänasest päevast äärmiselt suur rahulolu. Mul polnud mitte mingisugust koristamist plaanis, see kõik juhtus täiesti kogemata… Sest öösel oli vihma sadanud. Super, eks!