Author name: Tikker

Järjekordne edukas taaskasutusretk

Mul on miskipärast nii, et kui ma teise ringi poodides käin, siis on mul tuju otsida riideid kas ainult endale või ainult lastele – mõlemat korraga pole pea mitte kunagi. Täna oli minu päev 🙂

Avastasin, et sellest nädalast on Humanas uus kaup – oleks varem märganud, oleks muidugi veelgi parem olnud, aga kuues päev pole ka üldse paha. Valikut oli tunduvalt enam, kui viimati käisin, toona oli kogu kaup poole hinnaga.

Käisin nii Papiniidu kui Ülejõe Humanas, kokku läks umbes kolm tundi. Selga proovisin, ma arvan, no nii 50 asja vähemalt. Ära ostsin seitse – viis Papiniidust, kõigest kaks Ülejõelt. Tage andis mulle kunagi kliendikaardi, nii et sain 10% alla ka, kokku maksin €36.07.

IMG_6121

Otse loomulikult tegin asjadest eraldi ka pildid. Huvitav, kas ma olen lihtsalt nii lootusetult edev, et on vaja iga ostu blogis kajastada? No ma olen lihtsalt rõõmus, kui midagi ilusat leian, tahan rõõmu jagada 🙂 Pluss hiljem on vahel hea meelde tuletada, kust, millal ja mis raha eest midagi ostetud sai.

Konkurentsitult parim ost on täiesti ideaalne must seelik, mida ma olen otsinud juba aastaid. Mul polnudki mingit kindlat kriteeriumit – tahtsin lihtsalt, et istuks hästi, oleks piisavalt huvitav ja ilus ja… Olen nende aastate jooksul kümneid seelikuid selga proovinud ja ükski pole ostma meelitanud, aga siin ta siis nüüd on – täpselt see, mis mul vaja oli. H&M, €5.90 (siin ja edaspidi hinnad ilma 10% soodustuseta)

IMG_6114

Leidsin ka kena heleda seeliku, mis pole küll ideaalne, sest on õhuke ja kortsuv, aga värv oli õige, lõige kena ja seljas istus väga hästi, seega ostsin ikka ära. Pilt ei anna suurt miskit edasi, tuleks ära triikida ja siis uus teha… Aga olgu ikkagi olemas 🙂 Samuti H&M ning €5.90.

IMG_6119

EDIT: No ma nüüd pesin ja triikisin ära… Sai veidi viisakam 🙂

IMG_6165

Mul on umbes sama lõikega tumesinine pluus, mille emalt sain ja mis mulle jubedalt meeldib, nüüd siis sain täpselt õiget värvi lilla ka. Mulle nii meeldivad need krooked ja kõik. Pilt pole jällegi kõige õnnestunum. Veel üks H&M ning €5.90 😀

IMG_6101

Punane ja valged täpid on mu nõrkus, lühikesed püksid kuluvad alati ära. Pluus maksis €4.99 ja püksid €4.90 – viimased taas H&Mist.

IMG_6107

Seda pluusi vaatasin tükk aega ja proovisin mitu korda selga, aga nägi mõnusalt huvitav välja ja mulle väga meeldib selline lohvakam lõige – väga mugav, aga samas naiselik. Maksis €5.50.

IMG_6112

Ja selle seeliku puhul mõtlesin veel kauem, sest ma tavaliselt ei kanna sellist üle põlve pikkust, aga see oli jälle nii mõnusalt värviline ja õhuline, ülimugav – ja mul oli juhtumisi lihtne must top seljas, sobis sellega ideaalselt. Nii et sai ostetud 🙂 Kõige kallim – €6.99.

IMG_6104

Selle seeliku ja musta topiga tahaks musti kingi kanda, mida mul pole 😀 Samas on mul hirmus suur isu endale veel suvejalatseid osta – just sellepärast, et oleks (värvi)valikut ja vaheldust, siis peaks need ju ühtlasi ka kauem vastu. Mul on minimalismist kõrini 🙂 Nii et ühed punased ja mustad rihmikud kuluks ära… Või siis plätud. Aga huvitaval kombel on mulle jälle kingad meeldima hakanud. Nii et hoian kingapoodides silmad lahti, ehk leian veel miskit sobivat. Tallinnas tahaks ringi vaadata, seal on vast rohkem lootust. Ülemistes ja Roccas on mu mäletamist mööda päris mitmeid selliseid poode, mida Pärnus üldse polegi. Tegelikult pidin sel nädalavahetusel Tallinna minema, aga kuna Liis polnud tööl ja ma tahtsin kindlasti tema juurde minna, siis lükkasin käigu edasi.

Ma olen oma tänaste ostudega nii rahul. Ja üleüldiselt sellega, et mu (suve)garderoob jõudsalt täieneb. Mul on seekord kuidagi väga teadlikud soovid ja seega on neid ka kergem teostada. Eelmisel suvel olin mäletatavasti päris hädas, sest tunne oli selline, et mitte midagi pole selga panna ja raha polnud ka üldse. Siis tuli appi ema, kelle riidekapist ma üht, teist ja kolmandat ära ajasin ning see aitas suve edukalt üle elada. Nüüd ei ole ka palju raha, aga nii hull seis ei ole, seega võin endale üht-teist lubada – pealegi lähen ma varsti tööle ja siis on nagunii vaja esinduslikum välja näha. Nii ma siis valmistun 😉

Verstapost

Tagasi kolides sai titekiik tavalise vastu vahetatud. Algul pidi Poissi kiigule tõstma ja kiigutama – kiigele ronimise õpetasin talle kiirelt selgeks, hoo tegemist sai ikka ka “harjutatud”. See nägi välja nii, et ma tegin talle hoo sisse ja rääkisin kaasa: ette-taha, ette-taha. Jalgu ette sirgu ajada oskas ta väga hästi, taha panna ununes pool ajast 🙂

Igatahes tuli eile memm külla ja kui me aias jutustasime, ronis Poiss ise oma kiigu peale ja tegi endale täiesti ise täiesti nullist täiesti arvestatava hoo sisse.

Juhhei!

Nii et hoo tegemise kunst sai Poisil käppa kaks kuud enne kolmandat sünnipäeva. Ma kahjuks ei mäleta, millal Plika selle ära õppis ja esimese hooga ei leidnud blogist ka – no terve eelmise suve kindlasti tegi ehk et 3,5 aasta vanuselt juba oskas, täitsa võimalik, et õppis ära juba üle-eelmine suvel ehk kahepoolesena.

Ja minu elu kohe jälle palju lihtsam 🙂

Suveköök

Kui me 2010 novembris oma koju kolisime, oli meil mõnda aega memmekese vana kandiline söögilaud emalt saadud mummulise vakstuga, 2011 juunis sättisime paika Londonist kaasa võetud ümmarguse laua, millele ostsime helekollase laudlina – meenutuseks pildid selles postituses. 2011 juulis vahetasin ebaõnnestunud laudlina päevalilledega vakstu vastu. 2012 jaanuariks oli see ilmselt omadega läbi ning kuna leidsin, et päevalilledega vakstu on mu värviliste nõude eksponeerimiseks liiga kirju, siis ostsin ainsa ühevärvilise, mis kaubandusest leidsin – sihukese roheka. See polnud just kole, aga ka mitte midagi erutavat, nii et ostu blogis eraldi ei kajastanud, pildi leidsin teile hoopis pool aastat hilisemast postitusest.

Nüüd koju tagasi kolides avastasin rõõmuga, et see vakstu, mis mulle eriti kunagi ei meeldinud, on omadega läbi, seega oli põhjus uus osta. Otse loomulikult ei olnud jälle ühtki ühevärvilist normaalset vakstut, aga võtsin siis ruudulise… Mis seal ikka. Ideaal oleks olnud ilus säravkollane, mida oli Koduextras alles üks väike tükike.

Ostsin seekord puupliidile ka jupi peale, suvel ju ei küta ja kasutan seda lisalauana, nüüd on seal tunduvalt mõnusam asju hoida 🙂

IMG_6090

IMG_6093

Valgus on halb, sestap on värvid ka kuidagi tuhmid. Nõude taustaks muidugi taas liiga kirju, aga üldiselt ju täitsa kena.

Nüüd on vaja enne Abikaasa tulekut mõnest kasutatud kraami poest veel kaks tooli skoorida – üks meie omadest on nii jube, et oleks tulnud ammu ära visata ja Poiss istub nüüd ju ka tavalise tooli peal.

Ei oskagi kohe kuidagi käituda

Meie elutoa akna all sõitsid kaks poisikest jalgratastega edasi-tagasi, no sellised algklasside omad, ma täpset vanust ei oska öelda. Minu lapsed vaatasid neid aknast. Poisid hakkasid nende peale karjuma: “Mis sa vahid? T*ra, tõmba n*hhui!” Lapsed olid tähelepanu peale rõõmsad – naersid ja kordasid järele “Tõmba nahka”.

Ma alguses lihtsalt ignoreerisin, mõne aja pärast seletasin lastele, et see on võõras keeles ropendamine, need on halvasti kasvatatud poisid ja oleks parem, kui nad akna alt ära tuleks… Lastel oli aga lõbu laialt, ei tulnud ära, ma esialgu ei käskinud ka.

Kui ropendamine jätkus ja akna pihta kivi visati, tegin akna lahti ja kurjustasin, et lõpetagu ropendamine ja kivide pildumine. Poisid ütlesid vastu, et ärgu siis vaadaku. Mina ütlesin, et mingu siis minema. Nemad küsisid, kas ma käsin või. Mina vastasin, et tänav on avalik koht ja mul pole mingit õigust neid ära ajada, aga samamoodi pole neil õigust öelda mu lastele, et nood ei või aknast välja vaadata ning ropendamine ja kivide loopimine lõpetagu ära.

Panin akna kinni, tõmbasin kardina ette, lapsed jäid akna peale vaatama. Visati veel üks kivi, siis mindi natukeseks kaugemale, kohe tuldi uuesti tagasi ja ropendati veel. Käsutasin lõpuks lapsed akna pealt minema ja poisid on nüüdseks ka läinud…

On aga täiesti tõenäoline, et nad tulevad edaspidigi siia akna taha rattaga sõitma. No ja mis ma siis teen? Keelangi lastel aknast välja vaatamise, kui nood tüübid on akna all?

Ropendamise vastu ei saa ma midagi ette võtta – no ütlen, et lõpetage ära, aga ei kuulata ju. Kivi aknasse viskamine on muidugi keelatud, aga no pagan, ma ei saa ju neile sellepärast politseid kutsuda, ehkki tahaks 😛 Kõige rohkem tahaks minna ja neil lihtsalt kõrvad tuliseks teha, aga see ei tule ka arusaadavalt kõne alla.

Praeguseks on probleem lahenenud, aga ma pole kindel, mida teha, kui see peaks korduma. Nüüd on poistel ju mu maja ja nägu meeles, edaspidi võivad juba meelega ärritama tulla. Ma muidugi loodan, et nad seda ei tee, aga…

Mänguväljaku lähedal elamise võlud ja valud.

Scroll to Top