Author name: Tikker

Talvemuinasjutt

KĂ€isime reedel PĂ”lvas Vaska sĂŒnnipĂ€eval. Peost endast ei Ă”nnestunud meil kĂŒll kuigivĂ”rd palju osa vĂ”tta, sest Plika oli ootuspĂ€raselt nĂ€rviline, uus koht ikkagi. Niisiis evakueerusime ĂŒsna varsti meile eraldatud tuppa, et laps maha rahustada ja magama uinutada. Mees sai vĂ€hemalt saunas kĂ€ia, kuniks ma last kussutasin ja tĂ”i mulle hiljem kooki ka 🙂

Ärkasime jĂ€rgmisel pĂ€eval alles kell ĂŒksteist ning chillisime siis Vaska, Rentsi ja Kalaga veel pool pĂ€eva. Afterparty, jah 🙂 Laps oli teiseks pĂ€evaks ootuspĂ€raselt kohanenud ja kĂ€itus viisakalt. Magas korralikult ja lasi meil seltskondlik olla.

Igal juhul tekkis taas tahtmine maale kolida. Vaska vanemate elamine oli lihtsalt niiiii mĂ”nus. Ok, ma nĂ€gin kĂŒll ainult arvuti- ja elutuba ning pĂ”hilise aja veetsime ĂŒldse laudast ĂŒmber ehitatud jahisaalis, kus kogu pidu toimuski… Mees arvas, et selline vĂ”iks vabalt meie söögituba olla 😛

TĂ”esĂ”na, ma pole ennast ammu kuskil nii mugavalt tundnud. Selline kaasaegne taluelamine on mulle nii hingelĂ€hedane (mille peale tuleb meelde, kuidas paar pĂ€eva tagasi mingit Kodukirja lehitsesin ja sealse ĂŒleni valge elamise peale Ă”lgu judistasin).

No ja siis muidugi loodus!

Tahaks nii kangesti maale elama. See eeldaks kĂŒll tööd, mida saab kodust vĂ”i kodu lĂ€hedal teha ning korraliku kooli ja muu taolise olemasolu, et lapsi kasvatada ka hea oleks – ja see kĂ”ik kokku on suhteliselt utoopiline. Aga unistada ju vĂ”ib…

Pealt kuuldud vestluskatke

Jalutasin eile Kaubamaja ja raekoja platsi vahet, kuniks Mees poes kÀis, ning juhtusin muuseas kuulma sellist vestluskatket:

“…Maasikas. Seal ma pole kĂ€inud, olen ainult Tikris kĂ€inud.”

Mina pugistasin muidugi naerda.

Ei ole vÔimalik :D

MSNis oli reklaam Edgari jÔulukaardi kohta. KÔlas sama hÀsti nagu K-kohuke, lÀksin muidugi kohe vaatama.

AusÔna, see on uskumatum, kui ma oleks osanud arvata. Huvitav, kaua tal lÀks, et kÔik need nimed sisse lugeda???

ÜhesĂ”naga valige kindlasti nimi ja heategu ja klikkige “vaata kaarti”. Saate naerda.

Peaks vist ikka ka kÔiki oma sÔpru meeles pidama, kui nii harukordne vÔimalus on antud.

IRW

(ja terve ĂŒlejÀÀnud elu on saate nii sina kui kaardi saaja ilmselt “jĂ”ulukingiks” Keskerakonna spĂ€mmi)

Tahan vahvleid!

Kust saada veneaegset vahvlirauda? Mul kunagi oli ja kasutasin aktiivselt, aga sellel murdus sang Ă€ra ja nĂŒĂŒdseks on see ilmselt juba kadunud asjade maal.

VĂ”i kas on Ă€kki mĂ”ni uuema aja masin, mis sama krĂ”bedaid vahvleid teeb? Minu teadmist mööda tulevad nende kĂ”igiga pehmed koogid… Mitte et kook poleks hea, aga vahvel peab ikka Ă”huke ja krĂ”be olema 😛

Jube isu tuli peale, noh.

Quantum of Solace – mĂ”ttetu!

Vaatasime siis ka viimaks uue Bondi Ă€ra ja tĂ”epoolest – kinos kĂ€imata jĂ€tmine ei olnud mingi kaotus. Ma nĂ”ustun igas aspektis Marise arvamusega – Bondist on filmis vĂ€ga vĂ€he jĂ€rel (ta loetleb neid vĂ€heseid tunnuseid, ei viitsi kordama hakata), suht mĂ”ttetu mĂ€rul. SISU nagu eriti polnud.

Nojah, Daniel Craig mulle nagunii ei meeldi… See selleks. Aga mis on ĂŒks Bondi-film, kus pole Moneypennyt ega Q-d (ok, too on surnud, aga isegi mitte tema jĂ€reltulijat R-i), kus M kĂ€itub idiootselt, kus Bond seksib ainult ĂŒhe naisega, kes on pealegi mingi mĂ”ttetu kĂ”rvaltegelane ja seda isegi ei nĂ€idata.

(No ja milleks, MILLEKS on vaja nÀidata, kuidas M omale kodus öösÀrgis kreemi nÀkku mÀÀrib? Mu jumal, mu jumal!)

Bond PEAB Moneypennyga flirtima ja teravmeelsusi vahetama, tal peab olema nutikaid-pÔnevaid mÀnguasju-tööriistu, millega Q teda filmi alguses tutvustab ning mida ta eduliselt filmi jooksul pahadega vÔitlemiseks kasutab. M peab olema konkreetsem, mitte mingi naine (see tÀhendab, et ta ei tohiks kÀituda nagu naine, mulle muidu Judi Dench hullult meeldib selles osas). Ja Bond peab, kurat vÔtaks, ringi seksima! Arusaadav, et tÀnapÀeval enam nii ei saa, nagu 60-ndatel, aga no ikka mitme naisega peaks flirtima, vÀhemalt kahega kuskile jÔudma, soovitavalt mÔlemaga ikka seksima ja seda, krt, peaks ikka natuke nÀitama ka!

Sest muidu pole Bond enam Bond.

Minu jaoks jĂ€i Bondi-saaga lĂŒhikeseks – ega ma neid vanu filme ka eriti ei kannata, riided ja vĂ€limus hĂ€irivad liialt. Connery oli vĂ€hemalt suht pandav, Moore ja Dalton (Lazenbyst rÀÀkimata) ei tĂ€ida minu jaoks sedagi kriteeriumit.

Minu Bondiks jÀÀb Brosnan, kellesse kaheksandas klassis armusin, eriti tema esimesed kaks filmi. Kolmas on ka tĂ€itsa okei, aga neljas mu meelest liiga sĂŒnge.

Mis seal ikka.

Scroll to Top