kodumajandus – Page 64

Täiega edeneb

11/07/2011 / kodumajandus, remont / 3 Comments

Abikaasal on täna alles kolmas puhkusepäev (või noh, täitsa ametlikult hakkab puhkus ju alles homsest :P) ja me oleme jõudnud nende kolme päevaga niiii palju ära teha.

Reedel käisime mööblit ostmas. Eile käisime ehituspoodides juppe ostmas, et mööblit kokku panna – kõikvõimalikke kruvisid ja nurki ja nuppe ja muid jubinaid. Abikaasa pidi õhtupoole oma isaga lastetuba mööblist tühjaks tõstma hakkama, aga poodides käimine väsitas nii ära, et lükkasime selle plaani edasi.

Poiss oli täna hommikul eriti armuline ja mängis pärast hommikutissi tervelt tunni täiesti omaette, mina sain kella kaheksani tukastada. Siis olin usin ja koristasin eilsest jäänud kohutava läbu ära – Abikaasal lasin välja magada ja selleks ajaks, kui ta kolmveerand kaheteistkümnest lõpuks tõusis, oli kõik juba korras.

Natukese aja pärast helistas Külli ja küsis, kas me oleme kodus. Olid siit mööda sõitmas ja tulid terve perega meile külla. Istusime ja rääkisime, kuidas läheb, remondiplaanidest jutustades lõi meil aga silmis tuluke põlema – tema meest saaks ju ära kasutada 😛 Nii hakkasidki mehed lastetoast mööblit välja vedama. Mul on nii kahju, et mul ei tulnud pähe “enne” pilti teha, see oleks olnud mõjus kontrast – terve suur 20-ruudune tuba oli täiesti mööblit täis tuubitud, lisaks kõikvõimalikud kastid ja asjad igal pool. Mina koristasin käigu pealt väiksemat kraami jalust, et suurem välja mahuks, Külli hoidis lapsi. Vat nii me kutsumata külalistega käitumegi, Marko võiks siinkohal nii mõnegi loo rääkida 😀 No ma igatahes loodan, et Külli pikka viha ei pea, kutsusin teda uuesti külla, et saaks rahulikumalt juttu ajada ja kookigi süüa (seekord ei tulnud enne meelde, kui nad juba minemas olid, et meil on sügavkülmas kook, jäine beseerull, njämm, aga see oleks pidanud enne söömist sulama).

Kõik ülearune mööbel tõsteti õue, kuna kuur oli nii sassis, et sinna ei saanud kohe panna. Mööbel on plaanis ära anda – kui keegi pärnakas peaks tahtma nõukaaegseid diivaneid või tugitoole või sektsioonkappe, siis andku teada, saadan pilte. Tõenäoliselt siit blogist küll tahtjaid ei leia… Mõtlesime Shalomi kuulutuse panna. Ja siis mingi Tuleviku nimeline organisatsioon olevat ka, aga naabrinaise sõnul võtavad nad transpordiraha. Ei tea siis, kui palju… Eks näis, ühel või teisel viisil saame kõik kraami kindlasti ära antud.

Kui ebavajalik mööbel oli väljas, veetsin ülejäänud päeva asju sorteerides ja kõrvaltuppa väheke organiseeritumalt ära ladudes, õhtuks sain sellega ühele poole ja võisin koristama hakata. Suurem läbu sai põrandalt kokku pühitud ja suurem tolm mööblilt ära pühitud. Ning lõpetuseks kõige lõbusam osa – toa ja mööbli mõõtmine ning plaani joonistamine.

See väike tühjaks lõhutud tuba on nüüd täielik kolikamber. Aga kui teised toad on uutmoodi sisse seatud, saab paljud asjad ära paigutada ja ära andmiseks on ka suuuuur hunnik.

Õhtupoolikul tuli Abikaasa pere – ema-isa, õde mehe ja lastega – ka külla ja appi, nemad toimetasid õues. Abikaasa ema asjatas aias, isa ja õemees aitasid kuuri koristada ja mööblit sisse kanda, õde hoidis lastel silma peal (Poiss selleks ajaks juba magas) ja aitas mehi ka. Talgud missugused!

Mulle kohutavalt meeldib toa plaanidega mängida, juba põhikoolis joonistasin toa ja kõik mööbli paberile – iga kord, kui tuli tuju tuba ümber tõsta, oli kerge uut varianti välja mõelda. Nüüd tegin ka vanamoodsalt paberile, ehkki oleks võinud ju Google Sketch-Upi kasutada… Aga ausalt, paberile sai kiiremini, mõnus oli joonestada ka.

Elutoa plaani tegin juba paar nädalat tagasi. Olen vist miskises varasemas postituses kirunud ka, et üldse ei saa tehtud, mööbel ei sobi.

Alguses plaanisime tumeda sektsiooni välja visata, selle asemele heledamad mööblitükid panna, praegu sektsiooni taga oleva otsaseina, millel on vana jõle tapeet, ära värvida… Aga mööblit ei andnud kuidagi rahuldavalt paigutada. No ja siis ostsime poolkogemata selle laheda valge vaiba, mis on tõepoolest põhimõtteliselt koridori põrandakatte pikendus 😛 Ja kuna see valge koridor mulle meeldis ja valge vaip oli ka, siis mõtlesin, et äkki värviks elutoa põranda kah valgeks, siis sobiks vaibaga 😀 Elutoa põrand on jõle pruun, see on mul pinnuks silmas, mõtlesime küll, et las olla, ei hakka jamama, aga nüüd on see vaip ja… Ja siis mõtlesin, et kui otsaseina ka valgeks värvime, siis on kogu tuba valge ja sel juhul oleks hoopis efektsem, kui mööbel oleks ikkagi tume. Praegu on see tume sektsioon ühe suure tükina ja pruuni põranda ning jõlepruuni kirju vaibaga koos oli see krempel üsna masendav. Aga valge põranda ja vaiba ja seintega ning sektsiooni tükkidena laiali paigutatuna peaks üsna äge jääma.

Ühesõnaga me kuni tänaseni mõtlesime ja kaalusime, kumb variant siis jääb, kas viitsime hakata põrandat värvima või paneme ikka heleda mööbli. Aga meie mõlema meelest oli tumeda mööbliga toal veidike parem paigutus. Ma pole sellegagi väga rahul, aga pole midagi teha, diivan on nii pikk, et see seab piirangud, akna alla ei saa midagi panna peale teise madala diivani, muidu ei käi aken lahti, see seab ka piirangud… Ja radiaatorid on lolli koha peal, nende ette ei saa midagi kõrget panna, see seab ka piirangud 😀 Ja üks hele mööblitükk, mida me elutoas kaalusime, sobis ideaalselt lastetuppa, see aitas lõplikult otsustada.

Näe, umbes selline elutuba tuleb:

Oleks diivan nii palju kitsam olnud, et sektsioonid oleks teistpidi kõrvale mahtunud, siis ma oleks jube rahul, aga käib nii ka. Terve diivanitagune sein tuleb täitsa valge, sobib ülejäänud heleda tapeediga ja on ideaalne taust fotodele, pulmapilt ja perepilt ja… Ohh, äge.

Arvutilaud on üks valge köögilaud 🙂 Ja raamaturiiul on ainsana hele, sellepärast peitsin selle ukse taha 😛 Aga sinna saab mõnus lugemisnurk, tugitool on ju sealsamas ja põrandalambi sätin ka sinna. Lambil on valge mustade triipude jalg, mis sobib jällegi toaga, kuppel on igav valge, selle asemele tahaks midagi ägedamat, aga sellele mõtleb kunagi hiljem.

Akna alla jäävad nõukaaegse diivani kaks osa, neile peab katted õmblema. Ja siis uued kardinad ka. Ei suuda muidugi otsustada, mis värvi need kõik tulema peaks. Suurele diivanile ja tugitoolidele ikka ei viitsi katteid õmmelda, läheks liiga keeruliseks nikerdamiseks ja ehkki beež pole just mu lemmikvärv, siis välimus on neil siiski okei, las jääda. Panen värvilisi patju peale ja kõlbab nii ka.

Lambi vahetame ka elutoas välja, me saime kunagi Abikaasa emalt ühe, mis oli kuskilt üle jäänud, see on just tumedaga… Sobib hästi. See on seal kõige esimese foto peal näha, sassis laua peal 😛

Aga lastetuba on praegu selline:

Vasakul on kolme uksega riidekapi jupid – saime selle kapi kunagi tartus Abikaasa sõbranna käest, kes oma korteri maha müüs ja Eestist ära kolis, me ei jõudnudki seda toona kokku panna, et oma kole kapp välja vahetada, seisis tükkidena kõik see aeg Tähtvere garaažis, kuni me ükskord Londonist tagasi jõudsime ja asjad Pärnusse kolisime… Ja nüüd saab sellest lastetoa riidekapp 🙂

Keskel on nõukaaegse sektsiooni riiulitega kapp, ei paista laste riidekapi detailide tagant õieti väljagi. See läheb meie magamistuppa, meil on praegu riiulitega liiga kitsas, üks selline kapp on kahe peale, aga seal on voodipesu ja rätikud ka, ei mahu üldse ära. Kui laste voodid välja saame, siis on meil kummalgi toanurgas ühesugune riidekapp, keskel voodi ja öökapid… Nii äge. Nende kappidega midagi ette ei võta, sest kui meil ükskord õigesse kohta magamistuba tuleb, siis tuleb kardina taha garderoob ja kappe pole üldse vajagi.

Paremal on nõukaaegse sektsiooni osa (sahtlid on ka olemas), mille me kavatseme ära värvida. Ei suuda ainult otsustada, mis värvi 😛

Need on sellesama nõukaaegse diivani osad, mis elutuppa akna allagi tulevad, aga elutoas on nurgatükid, Lastetuppa tuleb kaks tavalist tugitoolideks, sinna ka kindlasti katted peale:

Ahju peab laskma pottsepal üle vaadata, sest praod on sees ja nagu ülevalt näha, on sealt tahmanud. Me see talv kütsime seda ahju ühe korra, läks soojaks küll. Vast pole midagi hullu. Mis ahjuga välimuse poolest ette võtta, ei teagi. Üle värvida ei viitsi, see läheb hiljem ju välja lammutamisele. Mõtlesin, et kraabiks kõik lahtise värvi hästi maha ja jäägugi selline kirju, päris lahe on ju nii…

Lastetuba tuleb selline:

Nüüd on meil vaja homse päeva jooksul ära otsustada, kas me värvime põranda ka ära või ei… Ja mis värvi kapid tulevad.

Põrandat polnud alguses plaanis värvida, see toon mind ei häiri ja tundus, et on küllalt korralik… Aga kui mööbli ära vedasime, siis muidugi ei olnud enam nii roosiline. Kõige suuremad kahjustused on akna all – just seal, kuhu tuleb ainult väike laud ja kõik ülejäänu jääb näha, see on ikka päris kole:

Toa keskel oleks veel enam-vähem okei, selline:

Ühest küljest mõtleme, et kuna loodetavasti järgmine suvi teeb suure remondi, siis pole ju mõtet. Pole ju nii hull ja värv ei häiri ka silma. Teisest küljest on need kriimud ikka koledad ja alati võib juhtuda, et suur remont lükkub veel edasi või on raha ainult elutoa ja köögi osa ära teha, nii et lastetuba jääb mitmeks aastaks selliseks. Me arvutasime, et praeguste soodushindadega (Espakis on homme viimast päeva kõik kaubad -20%) maksaks elutoa põrandavärv veidi üle €30. Lastetuba on sama suur. Pole ju tegelikult nii suur summa. Vist tuleks ikka värvida. Igatahes peame kiirelt ära otsustama, et saaks ikka soodukaga selle värvi 😛

No ja siis järgmine küsimus, mis värvi kapid teha (millest omakorda sõltub ka põrandavärv, valget lastetuppa kindlasti ei taha). Riidekapp, kummut ja üks kitsas Jyski kapp on kõik viisaka välimusega ja ühte tooni, need sobivad kokku ja ei vaja värvimist. Aga fotol nähtud sektsiooni osa on niisama ikka päris kole, nurgakapp on Abikaasa vanaema pärandus, üsna vana ja väsinud, see vajaks ka värskendust (näe, siin on pilt ka). Ja laud, mille jupid me reedel ostsime, vajaks ka mingit töötlemist, õlitatud männipuit läheks väga kiirelt mustaks. No ja äkki voodid ka… Seda pole veel otsustanud. Need näevad viisakad välja, üks on valge, teine naturaalne, ei karju, aga samas oleks ju peen, kui oleks veel ühtlasem, kappidega ühte värvi… Samas kaua nad ikka võrekates magavad, kõige rohkem aasta-paar. Ja see oleks lisakulu ja lisanikerdamine, läheks rohkem raha ja aega. Ei suuda otsustada.

Veel vähem suudan ma otsustada, mis värvi need kapid ja laud tulema peaks. Tuleks arvestada seda, et mööbel jääb lastetuppa sama ka ilmselt ka pärast suurt remonti. Nii et peaks ette mõtlema, kas seinad tulevad tulevikus pigem erksad, siis teeks mööbli heledama… Või tulevad seinad heledad ja teeks mööbli erksa. Mis värvi puutub, siis meile mõlemale kargas esimesena roheline pähe.

Ma vaatasin netist pilte lastetubadest, kollase ja rohelise kombinatsioonid jäid silma (meil ju mõlemast soost lapsed, seega peab neutraalne olema), sellised näiteks meeldisid:

Abikaasale ka meeldib 😛 No ütleme siis, et kollane ja roheline. Aga kas tulevikus tuleb üks sein üht värvi ja teine teist… Või seinad ühte värvi ja mööbel teist värvi… Või üks mööblitükk üht ja teine teist värvi… Võeh, keeruline, no ei ole seda sisekujunduslikku soont minus! Aga homse päeva jooksul peame ikkagi ära otsustama ja värvid ära ostma.

Sellised lood siis siinpool. Igav igatahes ei hakka – tegemist on küllaga ja palju on vaja otsustada 🙂

Nii saabki minust korilane

02/07/2011 / aed, kodumajandus, puhas toit, rõõm, toitumine / 2 Comments

Täna oli raske päev – Abikaasa oli kõhuviiruse ja palavikuga täitsa haige, Poiss palavusest viril, Plika jaoks kellelgi aega ega jõudu ei jätkunud, nii et ta tegi aina lollusi ja sai pahandada… Aga apteeki polnud vaja minnagi, minu apteek on natuke tänavat pidi alla jalutada, Kaidi varustas kõigega 😛 Plika saatsin pärastlõunal ema juurde, Abikaasal läks päeva jooksul paremaks ja Poisi panin kaheksast magama.

Ja siis läksin aeda ja korjasin kaks tundi maasikaid. Kui nendega ühele poole sain, tõmbasin enamiku rabarbritest kah välja. Ja oi, kuidas ma seda kõike nautisin! Siiani on marjakorjamine olnud minu jaoks pigem vastumeelne tegevus, alati on olnud nii, et nüüd PEAB, tavaliselt sel hetkel ei viitsi ja on liiga kuum ilm jne. Aga nüüd oli hea tuju ja õhtune aeg ja mõnus tuuleke…

Ja üleüldse, kas ma olen ikka maininud, et meil on oma maja (nojah, mis siis, et ainult pool) ja oma suur aed ja PALJU MAASIKAID! Nii palju maasikaid, et saame nii söödud kui talveks külmutatud… Imeline!

Eelmisel aastal sai umbes 20 väikese karbi jagu maasikamoosi sügavkülma, hetkeks on 22 ja tuleb veel juurde. Rabarberid panin suuremate karpide sisse, sain 13. Vähevõitu, ühe koogi peale läheb kaks karpi ära, arvan ma. Aga noh, järgmisel aastal rohkem 😛 Olid küll juba üsna puitunud, aga no ma varem ei viitsinud ja nagu ma aru saan, siis koogi ja kisselli sees pole vahet, lõikasin peenemad tükid ka.

Sügavkülma kaks suurt sahtlit on nüüd täis, kolmas poole väiksem on veel tühi, aga kui maasikatega lõpetame, siis vist enam ruumi ei jäägi. Järelikult peame ikka uue külmkapi õige varsti ära ostma ja tundub, et pole enam küsimust, milline – ikka see kõige suurema sügavkülma osaga. On ju vaja varuda veel mustikaid ja vaarikaid ja sõstraid ja õunamoosi ja… Kindlasti veel igasugu asju. Ausalt öeldes mõtleme juba eraldiseisva sügavkülma välja vahetamisele suurema vastu, aga seda vist pigem järgmisel aastal, eelkõige rahalistel kaalutlustel. Või loeb siin äkki mõni pärnakas, kes tahaks osta kaks aastat vana 115 l sügavkülma? 😛

Pühendasime korilusele viis tundi, kella kaheksast õhtul kella üheni öösel. Abikaasa ülesanne oli lõpus puhastatud maasikatest moos teha, ülejäänu tegin mina. Rõõmuga! See on midagi uut! Minust saab veel asja 😀

Võrratu elu jätkub

30/06/2011 / igapäevaelu, kodumajandus, plika, poiss, remont, rõõm, taaskasutus, teise ringi mood, väikelapse uni / 2 Comments

Ma ei tea, mis värk on, aga mul on viimasel ajal kogu aeg lõpmata mõnus olla. Tähendab, eks ma iga päev lähen vahel ikka närvi ja pahandan kellegagi, aga seda juhtub tavalisest oluliselt vähem, valdava osa ajast olen eluga hirmus rahul.

Tõenäoliselt on asja taga remondi suhtes ümber otsustamine. Plaanisime liiga suurt tükki hammustada, ei jõudnud aga neid plaane kuidagi valmis ja kogu aeg oli rõhuv tunne, et tuleks kähku palju suuri otsuseid teha. Nüüd on sellised plaanid, mille välja mõtlemine ja ellu viimine on puhas rõõm ning asjad liiguvad mõnusalt edasi – ei pea üle pingutama, sest nendega jõuab ka aeglasemas tempos suve jooksul valmis. Võib rahulikumalt võtta, aga samas oleme viimasel ajal just rohkem ära teha jõudnud kui enne – ikka sellepärast, et nüüd käib jõud asjast paremini üle.

Eile oli Abikaasal niisiis vaba päev. Kutsusime Kaidi isa külla, et ta meie elektrisüsteemi lõpuks üle vaataks (olevat paras porno) ja ütleks, kuidas me saame seda ajutiselt nii palju putitada, et teisel pool pesumasinat ja sügavkülma hoida, ilma et korgid läbi läheks. Abikaasa peaks nüüd täna-homme materjalid ära ostma ja mõne päeva pärast saab sellega loodetavasti ühele poole.

Ema oli Tallinnas, kus ta käib alati bussiga, nii et saime tema auto päevaks kasutada. Kutsusime Abikaasa ema ja õe siia lapsi hoidma, et ise esikusse nagisid/mütsiriiulit/vms otsima minna ning mõned uksehinged ja muud taolist nodi osta. Kuna mööblipoes olid kõik riiulid ja nagid jube kallid ning välimuselt mingit muljet ei jätnud, torkas pähe hoopis kasutatud mööbli poodides üks tiir teha. Ma ükskord Tagega käisin, helistasin talle mälu värskendamiseks, ühe poe asukoht oli ununenud. Käisime Riia mnt Shalomis ja Aleksandri pubi vastas asuvas Samaarias, kus kohtasime Abikaasa ema endist töökaaslast, kes ütles, et Tallinna mnt Humana maja allkorrusel on nüüd ka üks uus pood Sõbralt sõbrale, lõpetuseks läksime siis sinna.

Ma alati nois kasutatud kraami kauplustes vaatan ja vaimustun ja imestan, MIKS ma peaks ostma mööblit uuena kalli raha eest, kui seal on palju ägedamaid ja odavamaid asju. Nagisid ja mütsiriiuleid liigub muidugi nii vähe, et need ostetakse kiirelt ära ja me ei saanud midagi, aga igasugu ägedaid diivaneid ja tugitoole ja lihtsalt toole ja laudu ja kappe (eriti meeldisid meile mõlemale nurgakapid) ja kõikvõimalikku muud nodi… Kui midagi sellist vaja peaks minema, siis läheme kindlasti uuele tiirule.

Sõbralt sõbrale poest ostsin ma paar asja küll. €1.60 eest mõnusalt suure puulusika, €3.20 eest musta seeliku, 96 sendi eest Plikale põlle (see on küll väheke suurematele mõeldud, aga õnneks liiga suur pole, ta oli sellest vaimustuses)… Ja €20 eest vaiba. Jajaa, täitsa sünteetilise vaiba. Ja uskuge mind, see oli täiesti plaaniväline ost, aga see lihtsalt hakkas silma ja hakkas meeldima ja kui me veel lõpuks tükk aega arutasime, kas osta või mitte, siis tegi müüja veel natuke alla ka (€22 -> €20) ja noh, nii me selle ära ostsimegi. Vaatasin kaltsuvaipu ka, mis olid muidugi veel kümme korda odavamad, aga üsna väiksed ja värvid ei meeldinud väga.

Pood meeldis igatahes väga, nii tore, et Pärnusse selliseid kohti juurde tekib.

No ja siis ma läksin veel Humanasse, et piiluda, kas seal ka äkki kaltsuvaipu on ja helistasin viie minuti pärast Abikaasale, kes oli vahepeal oma õelapse üle tee asuvast lasteaiast ära toonud, et mingu nad autoga koju, ma tahan veel pikalt ringi vaadata ja võin hiljem bussiga järele tulla. €3 päev oli ja ma proovisin mitukümmend asja selga, lõpuks ostsin ainult kaks – põlvpüksid ja velvetseeliku, mõlemad istuvad ideaalselt, ma olen väga rahul.

Kui ma lõpuks koju jõudsin, avastasin köögilaualt ämbri ja suure kasti maasikaid. Küsisin hämmastunult, kust need tulid – Abikaasa ema oli meie maasikapeenrad tühjaks korjanud 😀 Meil on päris palju maasikaid jah, aga mina korjasin siiani kausi päevas ja ainult kõige tumepunasemaid, enda meelest olin korralikult korjanud… No vat siis. Kasti andsime neile kaasa, ämbri puhastasin ära ja saime kaheksa karpi toormoosi sügavkülma. Ja meil peaks sealt veel päris palju maasikaid tulema, ehk saame see aasta ilma turult talvevarude ostmiseta läbi.

Lisaks oli Abikaasa ema meie porgandipeenart rohinud, kartuleid mullanud ja hunniku tilli korjanud – no lapsed ju magasid, tal oli igav 😀 Tema on ühesõnaga meie aiahaldjas.

Oma käikude tulemusena otsustasime, et kui säästuremont, siis säästuremont, tuleb ikka mööbel ka ise teha. Nägime ühes kasutatud mööbli poes kitsast ja kõrget valget riiulit, mille eest €30 küll maksma ei kippunud (€10 ehk oleks maksnud), aga mis andis idee teha ise meile veel sobivamates mõõtudes riiul ja see valgeks värvida, meil peaks sobivat materjali olema küll. Nagide koha pealt juhtis Tage mu heale ideele, vot selline on plaanis teha. Eks näis kas meie plaanidest ka asja saab, praegu tunduvad igatahes vägagi teostatavad 🙂

Ja lõpetuseks veel puhast rõõmu laste une teemal. Ma ei tea, kas mulle ainult tundub nii või Plika ongi hakanud jälle paremini magama jääma. Me enam väga ei sunni ka – lõunal läheb voodisse kahe paiku, õhtul kümme-üksteist. Lõuna ajal võib ta tund-poolteist omaette rääkida, aga toast välja eriti ei tule ja lõpuks jääb magama. Õhtuti saab endaga üsna hästi ise hakkama, sellist nuttu ja jorinat nagu eelmisel suvel enam absoluutselt pole. Eks ta ikka tahab natuke meie tähelepanu ja väsinuna viriseb kergemini, aga üldiselt on superluks, muidu me ei lubaks tal mingil juhul nii kaua üleval olla.

Poisi kaks viimast ööd on ka üsna imelised olnud. Üleeile oli ta õhtul üsna vara väsinud ja sai juba kaheksast voodisse pandud, uinus seal kohe ja ärkas hommikul veerand seitsmest rõõmsalt. Eile õhtul käisid lapsed Abikaasaga küla peal ja jõudsid koju peale üheksat, nii et Poiss sai magama alles kolmveerand kümme – uinus jälle probleemideta ja ärkas rõõmsalt pool kaheksa!!! Ma ise muidugi olen programmeeritud kuue-seitsme vahel ärkama, nii et ma ülejäänud aja vedelesin voodis ja vaatasin kella 😛 Igatahes superluks, ei mingeid öiseid ärkamisi.

Plika ajal ei tulnud selle pealegi, et võiks proovida, mis juhtub siis, kui jätta ta oma voodisse ja ise oma magamine teise tuppa kolida. Äkki oleks temaga samamoodi läinud ja poleks nädalapikkust üsna vaevalise algusega öist tissivõõrutust vaja olnudki? No eks lapsed on erinevad ka… Igatahes kolmandaga ma enam ei kõhkleks, katsetaks juba nooremagagi eraldi tubades magamist.

Ühesõnaga… Mis ma nüüd tahtsingi öelda… Suvi on mõnus 🙂 Ja homme on reede, mis tähendab, et Abikaasa on varsti jälle kaks päeva kodus… Ja siis veel viimane töönädal ja siis on puhkus ja remont 😀

Muutused kodus

27/06/2011 / kodumajandus, remont, rõõm / 6 Comments

Pärast uue ja lihtsama plaani paika panekut hakkasin Abikaasale nagu uni peale käima, et teeme juba midagi ära ka, nüüd ja kohe. Nädalavahetusel käisime poodides, eile ja täna remontisime. Ja ega ma ju ei kannata oodata, kuni täitsa valmis saab, juba praegu peab pilte näitama.

Aga alustame väiksematest asjadest. Vannituppa ostsin uue dušikardina ja vaiba. Taaskord sai tõestust mu olematu sisekujundusoskus ehk ostsin esimese hooga vaiba, mis kohe üldse ei sobinud – no ma kartsin ka, et see võib juhtuda, aga lootsin, et äkki läheb 😀 Seal ühtki väga sobivat tooni polnud nagunii, selles oligi põhiline häda, oli igasugu ilusaid vaipu, aga meie vannituba on nii idiootset värvi. Igatahes ei sobinud kohe üldse, õnneks olid need aga täpselt selles mõõdus tükid, mis emalgi vannitoas on, värvid sobisid ja emale meeldis muster ka. Nii andsingi siis talle ja läksin ostsin meile uue… Kõige koledama, mis seal oli, aga see oli ainus ühevärviline ja sobib meie koledat värvi punasele põrandale. Pilti ei pane, sest pole midagi erilist 😛 Aga dušikardin on sihuke:

Rääkides hinnavõrdlustest (sest ma ju ei tahtnud palju kulutada) – vaiba meetrihind oli ehituspoodides €7-8 kandis, aga Jyskis soodukas €2.99/3.49 (olenevalt mustrist). odavamad normaalsest riidest dušikardinad olid ehituspoodides kõik ühe sarja omad €10-11 (muid ja kallimaid oli muidugi ka), Jyskis oli suurem valik ja hinnad €7-12 vahel, minu oma oli €8.99. Ühesõnaga Jysk tegi selles vallas ehituspoodidele silmad ette.

Viimati Londonist Eestisse kolides tõime ühe ümmarguse laua kaasa. See seisis meil siiani teisel pool ja kokku panna ei saanud, sest mingid poldid olid kadunud – see on meil raudne laks, et KÕIGEL kolitaval mööblil, mis selleks puhuks lahti võetakse, on pärast kõik kruvid-värgid kadunud. No igatahes Abikaasa nüüd muretses lõpuks need poldid ja pani laua kokku, vahetasime köögilaua välja. Ma vaatasin, mul polegi pilti sellest, milline meie köögilaud viimased kuud välja on näinud, sisse kolides oli selline:

Seda lauda sai pikendada ja meil oligi ta kogu aeg piklik, no ja see jõle laudlina, selle asemel oli vana ja väsinud mummuline vakstu, mille ma ema käest sain, selline:

Jyskis jäi silma üks kollane ümmargune laudlina (€8.99), küll õhem kui vakstu, aga mitte tavalisest riidest, vaid lapiga puhastatav… Ilus kollane, ostsin siis uue laua peale, seda ei oleks saanud köögis kindlasti ilma katteta jätta:

Toolid tahaks kah korda teha või välja vahetada, ma mingis kasutatud mööbli poes nägin igasuguseid… Selle teeme ka varsti ära.

Aga kõige olulisem – säästuremont koridoris, mis oli konkurentsitult kõige jõledam ruum meie elamises, mistõttu ma otsustasin, et on täiesti õigustatud selle putitamisele raha kulutada, ehkki aasta-paari pärast seda koridori isegi enam ei eksisteeri… Sellest tulenevalt sai ka tõesti kõige odavamad vahendid valitud.

Enne:

Nüüd:

Põhimõtteliselt lihtsalt läksime vaatasime alustuseks kõik ehituspoodide PVC katted üle, eelkõige muidugi hinnad. Enamikes poodides olid soodushinnad €5 m², tavahinnad €7-10 ja rohkem. Aga K-Rautas olid kõige odavamad m² hinnad €1.80, €2 ja €2.66. Esimesed olid suht koledad pruunid, aga see valge musta sigrimigriga meeldis meile mõlemale kohe – see oli siis €2.66. Kokku maksis €23 ja veerand jäi üle – lihtsalt see oli neli meetrit lai, ei andnud kuidagi vähem osta.

Tükk aega vaidlesime ja ei suutnud otsustada, kas panna tapeet või värvida. Lõpuks otsustasime, et värvime, on kergem ja erilist hinnavahet ei tule (kaasa aitas see, et kõige odavama hinnaga norm välimusega tapeete oli alati ainult viimased rullid alles, poleks jätkunud). Espakist saime 4,7-liitrise potsiku Vivacolori valget värvi €18.90 eest, see oli kliendikaardihind ja kaart oli emal, täishind oli vist €23.90. Ja siis veel €4.79 eest väike potsik nõksa kangemat värvi liistude ja uksepakkude jaoks ning €1.40 eest kolm pintslit. Ülejäänud kraam (rullid, alused, maalriteip) oli meil olemas.

Ahjaa, ostsime alguses pikemalt mõtlemata PVC katte jaoks liimi ka, aga kodus vaatasime, et polegi vaja, jääb niisama ilusti liistude alla kinni, milleks vaeva näha. Tšekk on alles, saab vast tagasi viia ja selle raha eest midagi muud valida, kokkuhoid €7 🙂

Nii et koridori säästuremont läks maksma veidi alla €50 – nüüd on muidugi veel nagisid vaja, aga nendesse võib investeerida ja valida selle mõttega, et tulevasse esikusse ka sobiks.

Eile kella kahe paiku hakkasime pihta, jõudsime õhtuks seinad kaks korda värvitud, lisaks uksed ja uksepiidad ja esimene kiht liistudele (too kangem värv kuivas kauem), PVC panime täna õhtul, ühe ukse ja mõned iluparandused ja liistud teist korda kah täna… No värvisin ma juba päeval, kui Poiss magas ja Plika õues mängis.

Nüüd tuleks pruunid uksepakud valgeks värvida, üks uks veel korra üle värvida, mõned iluparandused ilmselt veel… Ja lülititele ümbrised tagasi panna (aga need on esiteks jõledad ja teiseks Plika mängis nendega, nii et ei teagi, kus need praegu on, ehk ostame hoopis uued) ja nagid leida ja… Siis ongi kõik.

Seinu lähedalt ärge muidugi vaatama tulge, s*tast ikka saia ei tee 😀 Me ei viitsinud pinda ette valmistada ega midagi, nii et ebaühtlust ja auke on küllaga. Aga üldmulje on okei, sellest täiesti piisab. Jõledast tumedast kirjust koridorist sai avar ja hele – kohe palju mõnusam tunne on.

Säästuremont oli minu jaoks mõnus kogemus, ma ei mäleta, millal ma üldse viimati remonti tegin, ilmselt põhikooli ajal sai kodus veidi uksi-aknaid värvitud ja tapeeti pandud, ühesõnaga igasugused mälestused on kustunud. Hakkama saime!

Eks ma panen uuesti pildid, kui lõplikult valmis on.

Uued plaanid remondirindel

24/06/2011 / aed, kodumajandus, remont / 9 Comments

Me siin kaalusime ja arutasime nii ja naa ning leidsime lõpuks, et kõige mõttekam on suurem renoveerimine veel aastakese edasi lükata. Alguses tundus küll, et pool aastat praegustes oludes elada on maksimum, siis tuleb ikka kõik korda teha, aga teha on vaja rohkem, kui plaanisime, raha on vähem, kui plaanisime, see tavaline variant 🙂 No alguses meil oli ju lootus oma eelarvega hakkama saada, siis sai selgeks, et ikka laenu vaja ja mitte vähe… No ja selle laenu küsimisega on nii, et me mitte ei tahtnud seda teha. Lisaks kõik need suured küsimused, kuidas mida teha… Ja nagu näha, siis kogu värk hakkas venima, kolmandik suvest on varsti läbi ja…

Ühesõnaga järsku tundus igati loogiline ja ainuõige suured plaanid aasta võrra edasi lükata. Järgmiseks kevadeks/suveks on kõik säästud koos (eks näis, palju üldse õnnestub koguda, sest elu on plaanitust kallim ja väiksemaid asju me teeme ikka nüüd ka) ning loodetavasti enam-vähem selge, milline meie pere rahaline seis pikemas plaanis olema saab. Sest kui mu vanemahüvitis ära lõppeb, ei elaks me oma praeguste väljaminekutega praegusest Abikaasa palgast äragi… Ja me oleme niigi üsna kokkuhoidlikud. Nii et mõningad säästud on kohased, lisaks on mul käppelt vaja mingi töö leida, lisaks oleks Abikaasal vaja palgatõusu või uut parema palgaga tööd. Me selle kõige nimel siis hakkamegi töötama – et kui laenu küsimiseks läheb, oleks ikka rohkem kindlustunnet selle tagasimaksmise suhtes (ehkki olid täitsa välja mõeldud variandid, mis siis, kui ajutised raskused tekivad… Aga ikkagi. Tahaks ise hakkama saada).

Aga plaane on meil selleks suveks ka küllaga. Need plaanid me saame oma olevasolevate säästudega Abikaasa puhkuse ja õekese ning tema mehe abiga vast ka tõepoolest ellu viidud, suuremad oleks ilmselt kurku kinni jäänud. Meil on praegugi plaane nii palju, et ma arvan, kõike ei jõua.

Esimesed plaanid on mul üldse õues. Aed olgu, kuidas on, sellest on mul praegu suva. Muru saame niidetud ja midagi panime maha, lilli on metsikult ja üldse on kõik metsik, peaks harvendama maasikaid kunagi sügisel ja sada muud asja, aga nagu öeldud, see mind ei huvita veel. Abikasa ema vahepeal käib ja teeb midagi 😛

Mina tahan lastele mängunurka. Meil muidu on krunt sihuke piklik ja ära jagatud umbes nii, et tagumine pikk kolmandik on meie aiaosa, maja on tänava ääres ja selle kõrvalt on naabrite osa kuni meie osani ja siis vahepeal on mingi ühine maa… Ja akende all hoovi pool on ka meie, sest noh, meie aknad ju… Sinna tuleb meil tulevikus terrass, praegugi saame seal istuda, lihtsalt ust veel pole ja terrassi ennast ka mitte 😀 Aga laud ja toolid, mingid vanad ja suvalised.

Muidu on meie aiaosa tagapool, garaaži taga ja sealt edasi, aga ma tahaks, et lapsed mul ikka silma all oleks. Otsevaates meie terrassilt on üks maalapike, kus praegu on hunnik tuhaplokke ja muud näga ja siis lihtsalt muru. Naabritega sai räägitud, see on ühine maa ja me võime sinna teha küll. Tuli välja, et kõik need plokid ja tellised ja praht on meie oma, memme pärandus. Et need plokid olla ristiks kaelas, neid on juba kolm korda ümber laotud, et ette ei jääks, memm tahtis vist kunagi uue kuuri ehitada neist.

Kuur olevat meil vildakas… Ma ei tea, mina seda ei näe, Abikaasa ütleb, et on ära vajunud. Abikaasa ema arvas ka, et plokkidest võiks laduda müüri ümber, aga minu ja teiste meelest pole kohane teha puukuur kivist. No ikka puidust peaks olema. Minu meelest pole praegusel veel niiväga häda, näeb ju täitsa kobe välja, peaks natuke putitama ja käiks veel küll… Ja kui kunagi uus, siis ikka ka laudadest. Need plokid on vaja aga kiirelt eest ära saada – kas maha müüa või siis puukuuri taga on täpselt sobiv nurk, kuhu need laduda, seal praegu nagunii midagi asjalikku pole, kuur on garaažiga kõrvuti, aga sellest lühem, nii see nurk tekibki. Mina laoks need plokid sinna, oleks silma alt ära ja üldse ei häiriks ega jääks ette, aga vajadusel oleks olemas. Ma küll ei tea, mis neist tegema peaks, sest teise garaaži jaoks pole kohta ja meil pole autotki… Aga no maha müüa või ära viia lasta ilmselt nii kiirelt ei saaks, ümber ladumine oleks kõige kiirem (muidugi seda räägin mina, Abikaasa peaks neid tassima või kahekaupa kärutama sinna kuuri taha).

Näe, see on meie kuur, sellest paremal on naabrite garaaž:

See foto on pildistatud meie “terrassilt”, vasakul ribake naabrite garaaži, tuhaplokkide hunnik ja muu praht, tulevane mängunurga koht. Liivakast, nagu näete, on olemas, saime Abikaasa sugulase käest, kel lapsed juba nii suured, et enam seal ei mängi, nüüd oleks ainult liiva veel sisse vaja.

Mängunurk teisest küljest pildistatuna:

Ja natuke lähemalt:

Kui nüüd tuhaplokkidest ja tellistest ja muust prahist lahti saaks, siis paneks liivakasti garaaži seina äärde ja terrassilt vaadates paremale saaks panna kiikede jaoks puu, no teate, nagu tagurpidi V-täht, nagu need ikka on. Praegu on kiik naabrite poolel, sest seal on ainus sobiv kõrge puu, kus nendel ka enne kiik oli, praegu mängib Plika nende poolel olevas väikeses liivakastis, kus pole mitu aastat liiva vahetatud ja mis pole eriti puhas… Naabrid küll ise lubasid panna meil kiigu sinna, aga ma ikka tahaks, et me ei peaks kogu aeg seal olema, privaatsuse värk, ma eelistaks, et nemad saaks rohkem rahu ja… Teate küll.

Korvpallikorvi tahan ka garaažiseinale, Plikale sobivale kõrgusele, ta sattus mänguväljakul sellest vaimustusse, aga seal on ju kõrgel ja suured lapsed mängivad, aias ta saaks ise ka.

Ühesõnaga tuleb mängunurk puhtaks teha, liivakasti liiv muretseda (kuskilt järelkäru rentida ja karjäärist osta vms, ma nats uurisin seda asja netist, leidsin kasulikke nõuandeid, ehituspoes pidavat liiga peen liiv olema ja kottidena kallis ka, aga ma niisama küll kuskilt võtma ei lähe, ehkki paljud seda teevad, karjäärist osta on odav ka), mingid palgid kiikede jaoks (see on ilmselt väheke keerulisem, aga vast mitte kontimurdev) – kiiged on olemas, titekiik meil ja naabritel tavaline, nad kindlasti lubaks selle panna ka, praegu me selle asemele panimegi oma kiige ja nende kiik on meie kojas (neil endal lapsed ammu suured, 7-aastane lapselaps vahel käib külas). No ja see korv peaks ka lihtne olema.

Ma hellitan liumäe mõtet ka, aga no konks on selles, et meil on tegelikult mänguväljak siinsamas, poleks nagu mõtet kopeerida… Seal on olemas ka liivakast ja kiiged (aga mitte titekas) ja liumägi… Et ühest küljest nagu mõttetu topelt teha, samas ma ei viitsi tundide kaupa mänguväljakul passida ja lapsed pole veel niipeagi nii suured, et neid sinna üksi saaks saata. Nii et odavate vahenditega mängunurk aias on igati kohane. Liivakasti saime tasuta, liiv on odav, palgid kiikede jaoks pole vast ka väga kallid, kui saaks kuskilt odavalt liumäe… Siis ehk.

Oh, ja meil on uut väravat vaja, praegune sõideti kunagi puuauto poolt viltu, see on tõeline kööbakas. Naabritega muudkui räägime, et peaks ja peaks, aga keegi midagi ei tee. Tuleb see teema konkreetsemalt ette võtta!

Aga liiguks nüüd tubaste plaanide juurde. Lastetoa saame me vabalt teha – sinna, kus ta tulema peabki. Seda kütab ahi, mille uks on vannitoas – see talv me ei kütnud, polnud vaja, aga olemas see on ja toimib, saab siis köetud. Kui suure remondi teeme, tuleb poole suurem vannituba, millest kindlasti ahju kütta ei taha ja uus ahi teise kohta, aga praegu on ju võimalus olemas, ei pea midagi muutma.

Sooja mõttes on muidugi kõige halvemini, soojustamine oleks suureks abiks olnud. Aga saime esimene talv hakkama, saame nüüd ka. Elutoa radikad ei läinud eriti soojaks, aga asi võis olla selles, et need olid lülitatud suverežiimile (mingi kangi keeramine kuskilt) – memm täpselt ei mäletanud, mis ja kus 😀 Me nüüd nagunii laseme pliiti parandada, uue pudeli panna, et sooja vett jälle saaks, siis lastakse süsteem tühjaks ja… See mees, kes parandama tuleb, jagab asja, eks ta siis vaatab radikaid ka. Ehk oli asi selles kangis, siis oleks kohe palju soojem 😛

Akende suhtes otsustasime, et pole kindel, kas tahame renoveerida, nii et esialgu ainult kitime ja tihendame. Silikooni panna ei julge, saime koolitusel teada, et muidu on tore, aga kui tahaks hiljem klaasi eemaldada, siis peaks selle purustama, sest silikoon on nii tugev. No aga äkki me ikka otsustame tulevikus need aknad renoveerida, mitte uued panna, siis oleks see halb. Ühesõnaga kittimisest piisab küll. Ja kui siis korralikud tihendid ka panna, peaks nii ka juba veidi soojem olema.

Ja Poiss pole enam roomav beebi, selleks ajaks ta juba käib. Lastele soojad riided ja sussid ning ongi korras. Saame hakkama 🙂

Kui varem ma ei viitsinud mingite mööblikatetega või fotodega seintel absoluutselt mässama hakata, sest nagunii ju kohe teeme remonti, siis nüüd tunnen, et selleks üheks lisa-aastaks, mis vähemalt renoveerimiseni jääb, tahan küll kohe praegu olemasolevat ilusamaks teha, sest ma pole ikka üldse rahul. Mulle ei meeldi pruunid toonid ja elutoas muud polegi. Tumepruuni sektsiooni tõstame välja, see läheb kunagi külalistetuppa, aga praegu lihtsalt mujale. Asemele paar heledamat mööblitükki, mis meil on – üks suurem nurgakapp ja raamaturiiul. kirjutuslaua vahetame võib-olla veidi väiksema vastu, kaks arvutit peaks sinna ära mahtuma küll, see väiksem on tegelikult tavaline valge köögilaud, aga sel on vähemalt üks sahtel – ma nii tunnen puudust sahtlist, et saaks kõik jama arvutilaualt sinna ära tõsta, et poleks näha seda kraami! Ideaalis tahaks suuremat ja sahtlitega lauda, aga palju maksta ei raatsi, kui peaks odavalt ette jääma või kellelgi üle jääma, siis ehk.

Diivanitele-tugitoolidele kavatsen katted peale õmmelda (kui keegi mu õmblema õpetada suudab :D) või õmmelda lasta – ehk ei tule ka viimasel puhul väga kallis, kui ma odava riide ja õmbleja leian. Ja kardinad kindlasti uued, kõigisse kolme tuppa – samuti ise ja odavast riidest õmmelda. Ja fotosid ja pilte seinale.

Kuna põrandad on külmad, peaks talveks ilmselt siiski vaibad maha panema, aga ma tõesti, TÕESTI ei taha seda jõledat pruuni vaipa, mis siiani elutoas oli! Äkki saab neisse kahte tuppa ka mingid odavad normaalsemat värvi vaibad, tuleb laojääkidel ja tühjendusmüükidel silm peal hoida, sellega on veel veidi aega ka, praegu pole vaja.

Tapeedid on kõiges kolmes toas muidu heledad ja täiesti okeid, aga elutoas on radikate ja sektsiooni taga jube kole vana tapeet, see tuleks üle kleepida mingi sarnase heledaga – üks terve lühem sein ja 135 cm riba radikate tagant. Veel mängin ideega panna uus tapeet koridori, millest pärast remonti saab küll suuremas osas vannituba, aga praegu on see meie ainus esik (tore esik küll, jope riputamiseks peab köögist läbi minema) ja ühtlasi pääseb praegu selle kaudu lastetuppa. Koridor pole ju üldse suur, sihuke kitsas, ei kuluks palju tapeeti (loe: raha ja aega), võib ju mingi kõige odavama osta. Sest seal on kaks erinevat ja väga jubedat tumedat tapeeti ja sama jube linoleum, selle võiks ka välja vahetada. Ühest küljest jah – ainult aastaks, aga kui saaks tõesti mingid laojäägid, kõige odavamad, siis ma usun, et see aasta ilusa heleda koridoriga oleks seda väikest raha ja vaeva väärt. Ja olgem ausad, alati on võimalus, et aasta venib kaheks või veel pikemaks 😛 Ja see jube nagi, mis esikus praegu on, selle asemele mingid suvalised lihtsad odavad nagid, mis näevad paremad välja ja mida on rohkem, seda ruumi annaks seal otstarbekamalt kasutada.

Vannitoas peab kraanikausi ja poti korralikult kinnitama, praegu logisevad… Ja seebialuseid on vaja… Ja uue dušikardina ehk ka… Ja põrandale memme jäetud riidest mattide asemele midagi suuremat ja sellist… Kummisemat. Teate, sihuke pehme mõnus kummisest materjalist vaip, müüakse mõõduga jyskis ja mujal. Põrand on nii külm, et ilma vaibata on halb isegi suvel, aga riidest on meil praegu esiteks koledad ja teiseks märjaks minnes ebapraktilised (aga lastega on ikka pidevalt vesi põrandal).

Köögis peame laua välja vahetama, sest nüüd, kus Poiss ka kohe meiega koos sinna taha mahtuma peab, jääb praegusega kitsaks. Mõõtsin, meie Londonist kaasa võetud ümmargune laud mahub kobadega sinna asemele ära küll ja kui neid tüütuid nurki pole, peaks paremini neljakesi laua ümber mahtuma. Muud paraku köögis eriti teha ei anna… Ehk pliidi kõrval asuva tugitooli asemele mõni sobiva kõrgusega kapp panna, et saaks natuke tööpinda juurde.

Ahjaa, elektriga peab ka midagi natuke tegema – võimsust on meil piisavalt, kuskilt lepingust tuli välja, et 20 amprit (oli vist), kaitsmeid ja värke lihtsalt vähe… Laseme Kaidi isal üle vaadata ja natuke siit-sealt uuendada, et saaks rahulikult sügavkülma ja pesumasinat töös hoida jne.

Lastetuppa on vaja väikeseid toole ja võib-olla lauda ka (meil siin mingid väiksemad lauad on, aga ühel üks ja teisel teine häda, ei tea, kas saab asja, kasutatult müüakse ka lauda-toole enamasti koos, näis, kuidas kujuneb), muu kraami kombineerime olemasolevast. Meil siin igasugu jaburaid mööblitükke on, peab neid ainult värvima – pole küll veel otsustanud, milline lastetoamööbel olema peaks… Ma mingi valge fänn pole, samas väga erksad toonid poleks ehk ka head… Mingi kreemikas kollane või roheline või… Ah, ma ei tea. Ja mingid nunnud maalingud peale. Kes neid küll teeb, mina ei oska 🙂 No kunstiandega sõpru meil on, ehk tulevad appi.

Lastetuppa on kindlasti pimendavat rulood vaja, selle lihtsalt tellime kõige odavama ja lihtsama. Plikale tahaks tegelikult hullult suure tüdruku voodit – no sellist pikendatavat… Aga üldse ei taha selle eest maksta 😛 Kui saaks odavalt, siis ostaks, aga kui ei saa, magavad praegustes edasi. Hetkel polegi häda, aga mingist hetkest võiks Poisil olla võimalus ka ise voodist välja käia, aga tema võrekal niiviisi pulki ära võtta ei saa. Siis oleks hea tema Plika omasse kolida ja Plikale uus voodi… Aga no sellega kannatab vajadusel ka veel aastakese. Korralikke tekke-patju on vaja lastele, Poisi padi muidugi alles tulevikuks, aga ma ostsin suurpuhastusturult neile mõlemale isegi voodipesukomplekti, nüüd selle järgi võiks siis sobivas suuruses tekk ja padi ka olla, praegu on Plikal emalt saadud väike padi, mille ainus püür on praktiliselt ribadeks ja ei lähe enam puhtaks, tekid mõlemal suvalised ja tekikotte siiani ei kasutagi ja… No ammu on plaanis norm tekid ja voodipesu osta, pole lihtsalt tegudeni jõudnud.

Rohkem ei tulegi esimese hooga meelde, aga nagu näete, siis plaane on piisavalt 😛 Abikaasal on juulis kolm nädalat puhkust ja augustis tuleb õekese pere paariks nädalaks, millest osa nad meid aidata lubasid. Ma arvan, et igasuguse mööbli korda tegemine võtab päris korralikult aega näiteks, aga sellega tahaks ühele poole saada – kui ei saa suurt remonti teha, siis vähemalt teeme mööbli ilusaks.

Alustasin uut kampaaniat sellega, et mõõtsin elutoa täpselt üle, joonistasin plaani ning kõik mööblitükid said ka paberile joonistatud ja välja lõigatud. Nüüd ma üritan siis uut elutuba kujundada, aga üldse ei õnnestu – mina ei tea, kas on tuba nõme või mööbel vale 😀 Aga küll ma lõpuks hakkama saan. Ja siis tuleb sedasama teha lastetoaga, aga seal on hetkel nii palju mööblit ja koli sees, et ei mahu midagi mõõtma. Maja plaanil on küll mõõdud olemas, aga ma tahan täpselt sentimeetri pealt üle mõõta, siis on kindel, et hiljem ikka kõik ära mahub.

Loodan, et saame järgmise kolme vaba päeva jooksul üht-teist asjalikku ära tehtud… Siis veel kaks nädalat ja siis juba täie rinnaga peale. Need praegused plaanid meeldivad mulle ikka palju rohkem, neist käib jõud üle 🙂 Nüüd on veel aasta, et suuri plaane rahulikult paika panna, teate ju küll, üheksa korda mõõda…

Ema küll muretseb, et väljaminekud kasvavad koos lastega ja nii võibki remont tegemata jääda, aga no igati loogiline on ju mitte nii suurt värki praegu ette võtta, kui tuleviku rahaline seis alles lahtine on. Kas me seda maja ostes tõesti liiga suure tüki hammustasime, eks see selgub tulevikus, praegu oleme küll endiselt oma kodusse väga armunud ja kui mõlema tööga on sotid selged, küll siis saab vast laenu võetud ja kõik vajalik ära tehtud. Praegu teeme elamise küll ajutiste vahenditega ilusamaks, aga eelkõige vannituba ja köök jäävad kogu aeg karjuvalt meelde tuletama, et TEHKE REMONTI! Seda ma küll ei usu, et me olemasolevates oludes nii ära harjume, et suur remont sellepärast venima jääks, ma ainult sellest unistangi… Lihtsalt aastake veel plaanimiseks ja rahalise seisu parandamiseks. Küll me jõuame, me ju veel noored 🙂