kodumajandus

Hammas on korras ja piima hind langeb

/ hambaarst, kodumajandus / 7 Comments

Mõtlesin, et mõni positiivse peakirjaga postitus tuleks ka vahel kasuks 😉

Uue plommi panemine läks maksma 650 krooni – sellest ühekordsed vahendid ja visiit 75, tuimestus 100 ning täidis 475 krooni. Oskab keegi öelda, kuidas mu kulutused Tartu hambaarsti üldise hinnaklassiga võrreldes tunduvad? Minu meelest tiba kallivõitu…

(Ei hakka üldse rääkimagi sellest, et UK-s on hambaravi kuni aastase lapse emale tasuta ja kogu selle praeguse rahajama valguses tundub kolimine ehk enam mitte nii õigustatud olevat. Aga küll see jama saab korda!)

Silmaga nähtavaid auke polnud, seega oli rasedusaegsest kaltsiumi söömisest kasu. Lõpliku kindluse annaks röntgenipilt, aga selle teeb millalgi hiljem. Muud uudised on suhteliselt teada: mul on igemepõletik ja hambakivi. Kolme-nelja kuu pärast, kui hormoonid on paika loksunud, pean kõigepealt sügavpuhastuse tegema, siis saab põletiku välja ravida. Esihammaste iluraviks (kaks neist on suretamisest tumedad) on ka selle arsti hinnangul tõenäoliselt ainus võimalus kroonid panna, sel juhul neli tükki ning kokku läheb see lõbu maksma umbes 20k. Hambasisene valgendamine ei anna minu hammaste puhul tõenäoliselt tulemust ja suure täidise hulga tõttu võib hammas selle protsessi käigus üldse murduda.

Niisiis 650 krooni vaesem ja midagi uut eriti teada ei saanud. Vähemalt võin rahul olla, et hambad rasedusaja nii hästi üle elasid ja et mul nüüd uus plomm on – saab jälle mõlema suupoolega süüa 🙂

Piima hinnast nii palju, et kui 2. jaanuaril maksis Pere piim Maximas veel 7.80 ja alates 7. jaanuarist on hind olnud 7.10, siis Kaubahalli Comarketi Tere piim maksis 9. jaanuaril 7.90, 14. jaanuaril 7.50 ning täna juba 6.90! (kuupäevad on siis vastavalt sellele, kuidas ma mingisse poodi sattusin ja hinnalanguse avastasin)

Piim on teatavasti asi, mida meie peres meeletutes kogustes tarbitakse, seega hoian selle hinnal kõige teravamalt silma peal. Jaanuarikuu jooksul oleme näiteks seni ostnud 43 liitrit piima ning vahepeal, kui ema neli päeva siin oli, ostis tema ka kindlasti – neid pole mul lihtsalt kirjas, sest meie ei maksnud.

Üleüldse saab aina selgemaks, et Maxima hindadesse tuleb väga suure ettevaatusega suhtuda – piim on hetkel Comarketis isegi sutsu odavam, Tere 400g 20% hapukoor maksab Maximas 10.40, Comarketis ainult 9.50 (ehkki kõige odavam tuleb Maximast ostetud 500g Farmi hapukoor, mis maksab 9.80) ning siis veel muidugi eilne fooliumi hinna 7-kroonine vahe Maxima kahjuks…

Samas on endiselt mitmeid asju, mis on Maximas tunduvalt odavamad – hakkliha kilo on 50 kr (Comarketis on ainult kinnised pakid, millest odavaima kilohind vist ca 80 kanti), 10 pakki pabertaskurätte saab 9.90 eest, liiter vaniljejäätist on 13.80 jne. Ega polegi muud teha, kui teraselt hindu jälgida ja meeles pidada, kust mida odavamalt saab. Vähemalt on hea teada, et meie põhiline kuluartikkel piim on kodupoes täiesti arvestatava hinnaga 😀

Mulle kusjuures kohutavalt meeldib hindu uurida, kõige odavamat otsida ja üldist statistikat teha – ma teeks seda ka siis, kui meil raha rohkem oleks. Praegu on peamine häda pigem selles, et poes käies on laps enamasti kaasas ja siis tuleb kiiresti teha, sest käru poodi sisse võttes ärkaks ta pikemat aega soojas ruumis viibides üles ning kui Mees käruga välja jääks, hakkaks tal minu tundidepikkuse hinnauuringu peale lihtsalt külm. Aga noh, eks ma võimalust mööda ikka uurin ja valin – kodune statistika aitab ka kaasa.

Minu jaoks ongi kõige šokeerivam see, et nii mitmed asjad on kesklinnas asuvas Comarketis odavamad kui väidetaval säästuketil Maximal – aga iseenesest ju väga meeldiv, ei pea kaugelt tassima. Kõige odavamalt saaks ilmselt ikkagi Säästumarketist – sinna pole pärast Eestisse tagasi kolimist pea kordagi sattunud, sest kõik nende poed jäävad meie igapäevasest marsruudist kaugele. Samas peaks vist ikka korra käima ja üle vaatama (Google Mapsi andmetel on lähim neist Tuglase tänaval – 2,3 km) – kui mingeid asju oluliselt odavamalt saaks, võiks vahel ju kaugele ka jalutada – vähemalt seni, kuni meie rahaline seis eriti niru on. Kui asjad jälle joone peale saame, siis piisab Comarketi, Maxima ja turu vahel valimisest.

Turg, kusjuures, mis iseenesest peaks ju ka kõige odavam koht olema, pole seda paljude asjade puhul enam ammugi. Eesti päritolu puu- ja köögivilju ning muid juurikaid on sealt muidugi hea osta, Nurme kohviku pasteeti, mune ja liha vist ka – aga hakkliha oli näiteks Mehe väitel nii kahtlase välimusega, et jäigi ostmata, piim on ka kallis jne jne jne.

Oskab keegi Tartus veel odavaid toidupoode soovitada?

Elust ja olust

/ edevuse laat, igapäevaelu, kodumajandus, plika, seltsielu / 2 Comments

Oleme nüüd kaks päeva järjest külalisi vastu võtnud – eile käis Vaska ja täna Haide. Mõlemat polnud juba nii kuu aja kanti näinud, oli ka viimane aeg! Kohvitasime, koogitasime, imetlesime last ja rääkisime juttu. Külalised on toredad 🙂

Millegipärast on nii, et ma ei oska sellistest külaskäikudest midagi põhjalikumat kirjutada – alati on küll hiiglama tore, aga blogisse pikemalt üles tähendada ei õnnestu.

Kui Vaska eile edasi liikus, läksime teda saatma ja Plikaga jalutama, munakarbid kotis. Kuna jõudsime turule kella ühe paiku, mil kõigi sobivate lettide ees oli vähemalt neli inimest järjekorras, ei viitsinud ootama jääda ning poetasime karbid Anttile, et too need ahju topiks. Nii palju siis sellest 😛

Kui lõpuks koju tagasi jõudsime, olime nii väsinud, et tuksusime ülejäänud õhtu lihtsalt arvutis.

Täna läksime samamoodi Haidet saates Plikaga jalutama. Kui Maximas käidud sai, läks Mees lapsega Antti juurde, kunas mina kammisin natuke poode.

Käisin muuhulgas Walkingus odavaid kummikuid vaatamas ja lõpetasin viie paari kingade proovimisega. Kummikuid ei ostnudki, sest kuigi kollane on hiiglama lahe, ei sobi see mu riietega ja punase-mustaga kummikuid oli ainult 46-47 suurust 🙂 Küll aga jäid hinge ühed kingad.

Leidsin oma auväärses 24-aastases elus esimese lemmikkingadisaineri – seni polnud kunagi ükski firma meelde jäänud, aga netist kingade pilti otsides vaatasin neid kohe hulgim läbi ja pidin tõdema et see kaubamärk istub mulle ülihästi – sellised… Elegantsed ja mugavad (vastandina ebapraktilistele hirmkõrgetele tikk-kontsaga monstrumitele, mida Eesti kaubandusest nii palju leida võib). Ega kõik muidugi ei meeldi, aga päris paljud siiski.

Kui järgmisel kuul rahaasjad lõplikult jonksus ja 41 number veel alles, siis ostan vast ära 🙂 Praegu olid 899 -> 629 – ma loodan, et jälle täishinna peale tagasi ei lähe, pigem ehk ikka odavamaks. Tegelikult peaks vist kohe ära ostma, 41 kaob ju imekiiresti… Mh, ehk isegi võib juba praegu – ma mõtlen selle üle.

Tänase päeva avastuseks on tõdemus, et 10-meetrine rull fooliumit maksab Maximas seitse krooni rohkem kui Kaubahalli Comarketis (22.90 vs 15.90) – peaks nagu vastupidi olema…?

Mõned fotod ka. Ostsin Maximast täna 15 krooni eest beeži kohvitassi – suht igav värv, aga kuju on õige 🙂 Nii mu kollektsioon ühe-kahe kaupa täieneb ja köögiriiul ajab juba üle.

Juhtus ime, et ka mina jäin täiesti arvestatava välimusega pildile (99% ajast olen teatavasti kaamera taga):

Ja muidugi traditsiooniline ööpilt (huvitav, kas ma ka kunagi tüdinen?):

Edusammud

/ igapäevaelu, kodumajandus, plika / 4 Comments

Ausa ülestunnistuse mõttes pean kõigepealt ära mainima, et eile ei teinud ma peaaegu mitte midagi asjalikku – pühapäeva õhtul vara magama minemisest ei tulnud miskit välja, seega magasin poole kaheteistkümneni ja vahtisin terve päeva Dexterit (ma hakkasin alles esimese hooaja keskelt Mehega koos vaatama, nii et esimesed osad olid puhta nägemata). Plaanitud turule minemisest ja koristamisest ei tulnud niisiis miskit välja, aga kuna ma olin enesele lubanud mitte põdeda, siis võtsin asja vabalt.

Õhtupoolikul tuli meelde, et teadliku vanema projekti infopäev on, kuhu ma esiteks unustasin ennast kirja panna ja teiseks oli alguseni ainult poolteist tundi. Kuna Mees ei julgenud lapsega koju jääda, sest too oli terve päeva erilise apluse märke ilmutanud ning iga tunni tagant tissi nõudnud, läks ta hoopis ise ja mina jäin koju. Kuna Dexteris tulid juba need osad peale, mida ma näinud olin, võtsin ennast kokku ja tegin natuke kasulikke asju ka – tunne sai kohe asjalikum.

Eile õnnestus siis lõpuks normaalsel ajal magama minna – umbes üheteist paiku. Nii polnud mingi probleem täna üheksast ärgata. Pärast dušši ja hommikusööki kihutasime Kessu juurde, kes oli lahkelt lubanud oma pesumasinat kasutada.

Kuniks pesu pesi ja laps Kessu akna taga lõunaund magas, veetsime meie mõnusasti aega Kessu plikat toites (loodetavasti hakkab minu laps ka nii hästi sööma – peaaegu kõik toit sai suhu, ei löönud lusikat ega keeranud järsku pead ära) ja Kessu küpsetatud imemaitsvat porgandipirukat süües. Njämm. Kreegimehust tehtud morssi saime ka veel. Udupeen.

Hiljem kodus jätkasin sama toimekalt – koristasin ja küürisin puhtaks vannitoa ja esiku. Kahju on vaid sellest, et vannitoas pole võimalik seda puhtust suuremat hoida – kõik läikima löödud peeglid, roostevaba teras ja puhtakspestud totsikud on rikutud pärast järgmist duši all käimist – meil pole kraanikaussi (kraani torust jookseb vesi otse vanni) ja ainsad riiulid asjade hoidmiseks asuvad dušile nii lähedal, et vesi pritsib peale, hambaharjatops näiteks on pidevalt poolenisti vett täis.

Aga noh, hetkel pole veel keegi duši all käinud, seega on topsid tühjad ja puhtad ning segisti ja dušitoru läigivad 😛 Naudin seda ilu, kuniks antakse.

Esikus panin peale põhjaliku põranda puhastamise ja pesemise veel hunniku jalanõusid korralikult ära, paigutasin joped ümber, nii et uksele lähim nagi jäi külaliste jaoks vabaks, ning sorteerisin kõik mütsid-sallid-kindad ära – seal riiulis valitses juba mitu kuud täielik tohuvabohu.

Kööki hoiame endiselt hoolega piinlikus korras, nüüd siis ongi veel toad jäänud. Kuna Vaska tuleb homme külla, siis pean täna enne magama minekut elutoa näilisse korda saama, magamistoa ukse saab lihtsalt kinni lükata 😛

Kuna ta tuleb juba hommikul, on meil pärast tema lahkumist just paras aeg lapsega välja jalutama ja turule minna (meil on terve suur kilekotitäis munareste kogunenud, saame need loodetavasti mõnele tädikesele ära anda, kes neid korduvkasutaks). Ja ehk õhtul veel koristada.

Plika oli õhtul veidralt närviline – muudkui nuttis ja oksendas. Oksendas ilmselt sellepärast, et ta ripub mul pidevalt tissi otsas ja ei krooksu korralikult. Miks ta nii palju nuttis, ei tea siiani – ehk oligi lihtsalt õhk maos. Igatahes kussutasin ta üle pika aja süles magama – aga siis sai uni ka nii sügav, et ta ei sipelnud isegi soojast sülest jahedale tekile panemise peale.

Nii et igati produktiivne päev on olnud ja ma olen endaga ülirahul.

Lõpetuseks üks vahva foto. Mees, kes voodis fotol näha olevas asendis selga puhkas, jäi sinna samamoodi magama. Karu pani ta siis silmile, kui ma toa tule põlema panin, et lapsele täis oksendatud riiete asemele kummutist midagi puhast otsida.

Selle foto tegemise ajal ta juba norskas. Lõpp naljakas vaatepilt. Olete te kunagi kohanud kedagi, kes sellises asendis magaks? Ja see karu silmil, see on nagu kirss tordil 😀

Ega’s midagi, hiljemalt tunni aja pärast vaja magama minna, hakkan parem tuba koristama 🙂

Aus ülestunnistus

/ blogimine, igapäevaelu, kodumajandus / Leave a Comment

Ma ei koristanud täna mitte midagi 😛

Magasin üheteistkümneni, sõime kuidagimoodi kella poole kolmeni hommikust (ausõna, ma ka ei tea, kuidas see võimalik on), käisime Maximas ja kulutasime jälle 500 krooni… Tagasi jõudes oli lihtsalt väss peal ja nii sai ülejäänud õhtu niisama maha logeletud. Söödud ja Dexterit vaadatud ja lapsega tegeletud.

Aga noh, homme on ka päev. Ja ma üritan pidada seda lubadust, mille ma endale juba igiammu andsin ning mida ma olen viimasel ajal pidevalt meelde tuletanud – ei ole mõtet põdeda asjade pärast, mis on juhtunud, sest põdemine ei tee neid paremaks. Ei ole mõtet vihastada, kui 20 krooni maksnud lambipirn enne lambi sisse jõudmist maha kukub ja katki läheb. Ei ole mõtet enda peale vihastada, et ma täna midagi koristada ei viitsinud – eile koristasin vähemalt neli tundi ühte väikest kööki ja lõppude-lõpuks – kuhu mul kiiret? Endal on lihtsalt puhtas ja korras kodus parem olla, muud midagi. Kuniks koristada ei viitsi, karistab mind segadus 🙂

Kui külalised tulema peaksid, saaks kõik ülehelikiirusel korda, aga seda pealiskaudselt. Seni jätkan “üks ruum korraga, aga põhjalikult” plaaniga.

Vähemalt on köök selleks puhtaks pelgupaigaks, kus ma religioosse pühendumusega korda hoian, kuniks mujal veel sassis on.

Aga õhtuti on ju hoopis põnevam arvutis istuda ja blogi kallal nokitseda. Nokitsemist, nagu mainisin, jätkub määramata ajaks – nelja aasta postituste sildistamine. Muuseas otsustasin vanadele postitustele pilte ka lisada, kui mul neid mingist kirjeldatud sündmusest olema peaks – tol algusajal ei tulnud miskipärast pähegi seda teha. See kõik kokku on aga suhteliselt aeganõudev ettevõtmine – loen ju kõik läbi ka.

Nojah, nagu juba mainitud – kuhu mul kiiret 🙂

Tahaksin hakata jälle oma fotoalbumitega tegelema – viimased fotod said paberkandjale ju enne Londonisse kolimist, pea kaks aastat tagasi. Raha fotode tellimiseks pole hetkel nagunii, aga albumisse valimine ja üleüldine organiseerimine võtab nagunii päevi, kui mitte nädalaid.

Mh, enne pole vist mõtet, kui blogiga lõpetanud olen – kõik see nokitsemine võtab nii palju aega, pean ennast kasvatama, et seda aega rohkem kohustuste jaoks hoida.

Nädalavahetus on läbi, täna pean küll hiljemalt kolmest magama minema, et homme kella peale tõusta jõuaks. Vaatame, kuis see üllas plaan õnnestub.

Hakkab looma

/ kodumajandus, plika / Leave a Comment

Võtsime paar päeva tagasi jälle tegelusteki välja ja seekord pakkus see lapsele isegi huvi. Elu hakkab kergemaks minema.

Kui esimesed kuud pidime ootama, kuni ta süles magama jääb, et ta siis voodisse tõsta, siis nüüd paneme ta juba ärkvel olles voodisse, mis talle küll eriti ei meeldi, aga lutt aitab alati. Vahel oleme ise kõrval, kuni ta magama jääb, vahel jätame ta üksi ja käime ainult siis vaatamas, kui häält teeb. Tavaliselt on tulnud 2-4 korda lutti uuesti suhu panna, siis magab ka. Unes sülitab õnneks luti varem või hiljem välja, nii et imeb seda kokkuvõttes siiski suht lühikest aega.

Minu meelest igatahes parem, kui teda kogu aeg süles hoida.

Aga see on üle mõistuse vahva, kuidas ta kogu aeg muudkui naeratab ja koogab. Eriti armas on see, kui ta keset söömist vahepealt tissi suust lahti laseb, laialt naeratab, häälitseb ja siis edasi imeb.

—

Otsustasin hakata ühe ruumi kaupa suurpuhastust tegema. Kiiret pole kuskile – teen nii, kuis viitsin. Täna koristasin köögi ära, ma pole seal veel kunagi nii põhjalikult mässanud. Absoluutselt iga kapipealne ja -alune ning nurgatagune sai puhtaks, organiseerisin asju ümber, viskasin ära ja… Nüüd läigib nagu prillikivi. Organiseeritum on ka. Pärast sellist rassimist on ehk rohkem motivatsiooni korda hoida 😉

Mõtlesin vannitoa ka täna ära teha, aga mõtteks see jäigi. Noh, homme on ka päev 🙂

Scroll to Top