kodumajandus

Riiulid!

Meeldetuletuseks nii palju, et sisse kolides nägi meie korter välja selline.

Ja ehkki me oleme siin juba pea kaks kuud elanud, siis nagu tavaliselt, hakkavad asjad ikka liikuma alles viimasel minutil. Mees laenas trelli juba pea kuu aega tagasi ning sellega sai kohe alguses üht-teist ka korda saadetud – riidekapp ja voodi kokku pandud näiteks:

Aga riiulite ja piltide üles panemisega sai ikka nii kaua venitatud, kuni trelli omanik helistas ja sellest puudust tundis. Siis ei jäänud enam muud üle, kui tuli tegutsema hakata 😛

Kui üks pool meie elutoast näeb endiselt välja selline (selle pildi pealt on näha, et saime pildiraami lõpuks seinale riputatud – kui nüüd veel pildid ka viitsiks sisse panna, IRW):

…siis teisest toapoolest ma tookord alguses pilti ei teinudki, sest seal polnud mingit mööblit, ainult kasti- ja kotihunnikud.

Nüüd on asi natuke parem:

Kööki saime ka ühe riiuli ja pliit sai pärast kuuajalist kastist seismist keset köögilauda üles seatud ning on nüüd aktiivses kasutuses. SÖÖMISEKS laual küll enam eriti ruumi pole, aga ega see polegi ju tähtis 😉

Kui jätta kõrvale Jyskist ostetud kapp ja riiul, mille eest verd tilkuva südamega 700.- välja käisime (meil oli lihtsalt sinna väiksesse nurka nii spetsiifiliste mõõtudega vaja, et kasutatult ei leidnud), siis ülejäänud riiulimajandus läks kokku maksma 160 krooni – köögiriiul 15.-, kapi peal olev riiul 50.- (kapp on Mehe ammustest Tartu-aegadest ning kuulus kunagi tema vanaemale) ja diivani kohal olev 95.-

Vot SEDA ma nimetan säästumajanduseks. Sellist mööblit võib endale üürikorteris täiesti lubada 😉

Kui ema kahe nädala pärast jälle Tartusse tuleb, siis saan kõik ülejäänud raamatud ka Pärnust kätte – mõõtsin vaba riiulipinna ära, peaksid täpselt mahtuma. Ja siis on mul esimest korda pärast Pärnust ära kolimist raamatud jälle minuga ühes majapidamises, seni olin sunnitud neid ema juures hoidma. Ilus!

Ja lõpetuseks üks foto kolmenädalasest Plikast, seekord olen isegi mina pildile jäänud 😀

Ühtlasi üleskutse kõigile sõpradele: käige ikka külas, mul on ju muidu igav! Esimene laar käis läbi, nüüd on jälle vaikus majas… Aga kodu sai ometigi korda, tahaks ju jälle näidata. Saime just nii kohvi- kui kakaovarud täiendatud, nii et võin teie peal lille joonistamist harjutada.

Tulge külla!

Taara vastuvõtt Tartus?

Taaraliidu andmetel saab taarat Tartus ära viia ainult viide kohta, ma üldse ei tahaks seda uskuda. Oskab keegi öelda, kus on lähim taara tagastamise koht TÜ raamatukogule? Eelistaks putkat, aga automaat kõlbab ka, meil veel NII palju pudeleid pole 🙂

Tasapisi…

Kui nüüd veel voodipesu ära kuivaks, siis saaks Maasika voodi päriselt ära teha, mitte paljast madratsit lambanaha ja mähkimislauaga varjata 😉

Ülejäänud elamine on ikka veel paras kaos, samas sai täna päris palju ära tehtud. Olemasolev mööbel on lõplikult paigas ja ülejäänu vajaliku suhtes on konsensus saavutatud, vaja see lihtsalt ära osta… Soovitavalt homme. Probleem on transpordis – täna aitas Kats, aga homseid asju on rohkem ja suuremas mõõdus. Oeh.

Igasuguseid väiksemaid vajalikke jubinaid sai täna hulgi ostetud: hügieenilisest huulepulgast, hambaharjadest ja pesulõksudest kaanega ämbri, haamri ja riidekapi käepidemeteni.

Tervisliku poole pealt nii palju, et terve päeva on selg valutanud, kõht hommiku- ja õhtupoole vahelduva eduga ja õrnalt. Ei oska miskit järeldada – vaatame, mis homne päev toob.

Aga üldiselt võiks Maasikas ikka veel paar päevakest oodata.

Täitsa rase

Viimastel nädalatel on mind ka lõpuks siis natuke rohkem tavalised rasedahädad tabanud ehk maakeeli ma lihtsalt väsin kohutavalt kiiresti. Muidu polekski lugu, aga täitsa hirmus, kuidas ma ei taha pikki maid käia! Selg hakkab kohe valutama ja nii ma siis longin hirmus aeglaselt. Mina, kes ma alati ülehelikiirusel kõndinud olen!

Täna käisime autoga taaskasutuskeskuses ning selg väsis juba paaris mööblipoes uidates ära. Kui ema meid pärast E-kaubamaja juures maha pani ning ise Pärnusse sõitis, oli täitsa surm sealt koju jalutada.

Sihuke idioodi tunne on, noh – kolisin suure hurraaga Tartusse, et saaks igale poole jala käia ja nüüd kooserdan ja vingun paarisajameetriste vahemaade pärast 🙂

Aga olgu, ma eeldan, et pärast sünnitust läheb asi paremaks ning ma saan oma kärme sammu ja käimistahte tagasi.

Üleüldiselt on tänane päev olnud mitte eriti viljakas – ei leidnud ühtki sobivat mööblitükki, sest meil olid suuremas osas suht spetsiifilised soovid (kindla laiusega riiul, kindla kõrgusega kummut jne) ja riiulite valik oli üldse niru. Aga ühte kohta pidi varsti juurde tulema, nad lubasid meile helistada.

Ostsin hoopis kaks kohvitassi – sutsu väiksemad, kui need, mis kodus olemas, aga siiski piisavalt laiad pealt (maksid ainult 15.- koos alustassiga) ja kolm rohelisest klaasist kaussi (igaüks 10.-). Kasutatud asjade võlu 😛 Ahjaa, jabura nagi saime ka köögirätikute riputamiseks.

Tänase päeva parim saavutus on ilmselt see, et käisime raamimiskojas ära – tellisime uue klaasi pildiraamile, mis Londonist tulnud kastis kildudeks oli läinud ning lasime ühe papüüruse ära raamida, mis mul maist saati torus seisab, sest nii ebastandardset raami poest ei leidnud. Järgmisel teisipäeval peaks kätte saama.

Aga pärast seda kõike olin ma ka omadega nii kutu, et Zeppelini jalutada enam ei jõudnud, Mees pidi üksi piima ostma minema. Siiamaani olen hirmus väsinud ja laisk, ei taha koristamise peale mitte mõeldagi. Ehkki peaks…

Oh jah. Eks me näe, kas täna õhtul saab veel miskit asjalikku tehtud või mitte. VÕIKS ju. Kõik raamatud-DVD-d näiteks kohvritesse ja kottidesse pakkida ning voodi alla peita, kuniks riiulid saame, et mingigi kord majas oleks… Siis saaks oma kaosenurgakese peaaegu et likvideeritud.

Sukastatistika

Riidekappi täites jõudsin lõpuks sukkadeni ja otsustasin üle vaadata, kui palju mul neid siis täpselt on.

Sukkpükse on kokku 22 paari:
2 paari punaseid
helesinised lilledega
ülejäänud mustad:
2 paari tavalise võrguga
1 paar suure võrguga
6 paari mustriga võrguga (kõik erinevad)
2 paari 40 den
hõbedase läikega
2 paari triibulisi 90 den
2 paari pakse ruudulisi
60 den ruudulised
villased ruudulised
halli mustriga

Kummiga sukki on 14 paari:
2 paari ihuvärvi õhukesi
ülejäänud mustad:
5 paari õhukesi
2 paari paksemaid, neist ühed sametise kummiga
punase lindiga
4 paari väikese võrguga

Lisaks veel ühed mustriga võrksukad, mida saab ainult sukahoidjaga kanda.

Sukapoodi ei tohiks vist niipea asja olla 😉

Üldisest arengust nii palju, et mina panin õhtu jooksul kõik riided ja jalatsid ära, Mees puhastas ema abiga ja tema imetolmuimejaga, mis 10 cm paksuselt tolmulesti välja imeb, kõik meie madratsid-tekid-padjad-diivanid-tugitoolid ära, ema sorteeris kõik mu titeriided suuruste järgi kottidesse, Mees sorteeris oma Pärnust toodud kastid ära… Ja üleüldse sai segadust vähemaks. Mis ei tähenda, et seda endiselt piisavalt poleks.

Homme saame hommikupoolikul tunnikese emal ennast ringi sõidutada lasta, mis tähendab, et jõuame lõpuks ilmselt taaskasutuskeskusesse ning mõnda odavamasse mööblipoodi + mingisse ehitusmaterjalide poodi puuduolevaid jubinaid ostma. Ideeliselt vähemalt. Eks näis.

Scroll to Top