Tartu

Jõudsin raamatukokku alles tund enne sulgemist, nüüdseks on sellest alles 45 minutit. Uue lugejapileti tegemine oleks maksnud 99.-, aga teine variant oli pilet täiesti tasuta ID kaardile ümber tõsta, mida eile õhtul ka tehti. Täna muidugi juhtus see, mida kartsin – kiip ei töötanud. Aga mind lasti sisse ikka 😛 E-hääletamisega või raamatute laenutamisega tuleks raskusi… Uut kaarti tellima ju ka ei hakka, peab vist lihtsalt ruttu abielluma 😀

Sain lõpuks meie uue korteri rahuldavalt pildile püütud:

Mööblit on endiselt juurde vaja. Voodi saame Maidenilt, ahju Katsilt. Riidekapi loodetavasti Tänkilt, aga see sõltub sellest, kas kapp seal alles, kus olema peaks, mille kohta info veel minuni jõudnud pole. Esialgsel hinnangul oleks juurde vaja ühte-kahte kummutilaadset asjandust (või väikest kappi, noh, midagi uste või sahtlitega, asjade hoiustamiseks), elutuppa lauda… Diivani tõstame magamistoast ka elutuppa… Öökapp kuluks ilmselt ka ära, no ja siis veel muidugi Maasika voodi ja mähkimislaud… Oh jah. Pesumasin saab olema esimene asi, mille ostame ja ilmselt ainus, mis saab kindlalt uus olema. Ülejäänud asjad loodan ikkagi kuskilt kasutatult saada, tasuta või võimalikult odava raha eest 🙂 Sest meie praegused rahalised võimalused pole just hiilgavad, peame kokku hoidma (söögile kulub üüratult palju – krt, piima joomine teeb vaeseks!).

Igatahes… Kui keegi peaks teadma kedagi, kes tahab oma vanast mööblist lahti saada, siis…! Ma sinna Tartu listi kirjutan ka miski hetk, pole veel jõudnud.

Käisin eile õhtul Piia ja Nadjaga Undergroundis ploomimahla nautimas. Irw. Aga ütlemata hea oli tagasi Tartus olla ja NII mõnus oli pärast keskööd kesklinnast kesklinna koju jalutada 😉

Täna jalutasime emaga Toomemäel. Eesti sügis on ikka üle kõige. Iir rääkis just, kuidas ta on vaimustuses Londoni kuldsest sügisest (sest Hispaanias ju värvilist sügist pole), aga minu meelest on Eesti sügis ikka palju kuldsem – Londoni oma on selline kollakaspruun, siin rohkem kollase-punase-rohelise segu. Nagu ma emalt eile teada sain, siis puulehed lähevad punaseks öökülmadega, eks see seleta, miks Londonis veel kuskil punast näha pole.

Lõunat sõime Tigedas tikris. Ühele tšekile jäid nii tikker kui maasikas 😛

Ja poolikut tassi kohvi, mida oma eelmise külaskäigu ajal kritiseerisin, menüüs enam pole. Tähendab, pole enam valikut kohv ja suur kohv, ma siis eeldan, et see ainus kohv tuleb ikka täis tassis, seekord küll ei joonud.

Aga sellest ma ei saanudki aru, miks poolele restoranile erinev menüü on… Istusime akna alla ja siis tuli välja, et see menüü, mis meile enne anti, seal pool ei kehti, nii et pidime pimedamale poolele kolima. Veider. Huvitav, kas päevapraadi oleks akna alla ka serveeritud? 😉 Nende koduka menüüst ma küll välja ei loe, et ühe saalipoole ja teise saalipoole variant. Aga nojah, see selleks. Päevapraad oli igatahes hea.

Jään ikka nädalavahetuseks Tartusse. Plaane pole küll rohkem, kui arst homme hommikul. Loodetavasti näen suuremal hulgal sõpru ära. Raske on küll nendega ühendust saada, kui kodus netti pole ja telefonis kõnekaart… Pole veel ikka otsustanud, millist paketti võtta ja lepingu saamiseks läheb vist nii ehk naa nädala ringis. Või kui Teleyhe enda kõnekaart on, saab äkki kiiremini? Pean uurima, homme või millalgi, kui varem netti jõuan ja ajaga võidu ei jookse.

Igatahes, kui keegi tahab minuga nädalavahetusel Tartus kokku saada, siis võite julgelt mulle ise helistada! Mul on suvest saati uus number, kui teil seda pole, siis sõber Orkut aitab.

Üleüldiselt on mõnus. Ainult Mehe järele igatsen, üksi pole nagu erilist tahtmist ega võimalust kodu sisse seada – mööbli leidmisel ja igasuguste asjade ostmisel tahaks ju ikka temaga arutada ja läbi rääkida. Rahalised võimalused pole ka veel päris selged ja enamik meie sissetulekust tuleb koos temaga, mul praegu polegi eriti võimalust suuremaid oste sooritada. Nii ma siis lihtsalt pakin jõudumööda asju lahti (aga pooli neist pole kuskile panna, sest mööblit ju vähe) ja chillin niisama. Ja ootan pikisilmi järgmist neljapäeva.