Igasuguseid asju on juhtunud mu viimasest depressioonipostitusest saati…
Aga kõigepealt paar pilti veidi varasemast, viimasest pühapäevast. Käisime jälle Camdenis, seekord siis mina, Mees ja Iiris. Mina pidin kahjuks küll kolmeks tööle minema, nii et nemad said seal tunduvalt kauem chillida, aga tore oli sellegipoolest.
Pildid on seekord maasikatest 😀 Seal on selline tore putka, mis müüb vahvleid erinevate lisanditega – jäätis, maasikad, hele ja tume šokolaad – selline keev (pildil näha all vasakus nurgas), kust kulbiga võetakse ja vahvli peale pannakse. Sõin mingi varasem kord vahvlit maasika ja šokolaadiga, oli hea küll 😛 Aga seekord oli kõht hiinakast nii täis, et mõte magusast vahvlist ei tekitanud erilisi emotsioone, küll aga mõte suurtest maasikatest šokolaadis… Njämm!
Ja siis veel üks äge uks, millest ma Iirise palvel pilti tegin:
Nii palju siis Camdenist.
Öö vastu esmaspäeva oli siis see kurikuulus depressiooniöö ja tööl oli ka tükk aega masendus. Aga siis tuli Luca ja ütles, et lähme pärast tööd jooma. No me siis läksimegi – mina, Luca, Andreea ja Johnatan.
Kõigepealt jõime mingis pubis paar pinti – mina siidrit, teised õlut. Nalja sai palju ja huvitavaid asju tuli ka välja. Näiteks see, et üks väheke kogukam supervisor, kes minu teada 34-aastane oli, on hoopis 24-aastane. OMG! Ta näeb tõsiselt tädi välja, just mingi 30 või nii. Ja siis ma sain teada, et üks 27-aastane Brasiilia tšikk on meil süütu 😀 Jne jne.
Mõned pildid tegime ka. Esimesel olen Andreea ja Johniga, teisel Lucaga.
Andreea on 26, pärit Rumeeniast, elanud siin vist umbes kuus aastat, armastab Londonit ja ei kavatse kunagi tagasi minna. Ta on abielus, mees on vist ka rumeenlane.
John on 24 või 25 ja pärit… Vist Itaaliast? Aga räägib hispaania keelt ka näiteks. Ta on ka abielus ja tema mees on vist pärit Saksamaalt, igatahes sain ma tol õhtul teada, et nad kohtusid Peruus 😀
Ja Luca on Itaaliast ning elab koos Rootsi tšiki Annaga, kellega nad kohtusidki siinsamas Tinderboxis. Nad lähevad augusti keskel koos Itaaliasse elama, nii et asi on vist suht tõsine. Anna läks nädalaks koju Rootsi ja Luca on ilma temata nii üksildane, et käib kõik oma vabad päevad kohvikus meiega suhtlemas.
Siis on meil veel manager Taras, kes (nagu eile teada sain) on 30 ja päris Ukrainast. Gay ja äärmiselt pandav, perekonnaseisu kohta ei tea midagi.
19-aastane Joana, pärit Portugalist, selline gooti tšikk, hullult lahe näeb välja.
23-aastane Gracijana ehk Grace Poolast. Single.
24-aastane Egle Venemaalt, kelle vanemad on ukrainlased. Tal on mees, aga ei tea, mis rahvusest.
30 ringis (29?) Petra, kes on rase ja läheb septembris sellepärast ära. Pärit Tšehhist, mees on umbes 23-24 ja Vietnamist. Abiellus omal ajal vist elamisloa saamise pärast (st mõistuse-, mitte armastusabielu), kohtas siis Petrat, seksisid ilma kaitseta ja nii see läks… Aga nad näevad õnnelikud välja, see on peamine 😉
Ja 27-aastane Debora Brasiiliast. Väidetavalt süütu. Ilmselt seega ka single.
Ülejäänud on kõik ära läinud.
Ma ei ole nüüd päris kindel, miks ma teile seda kõike rääkisin. Lihtsalt sellest, et te aimu saaks, mis rahvusvaheline seltskond meil on 😉
Aga liikugem tagasi esmaspäeva õhtu juurde. Pubi pandi keskkööl kinni ja ehkki me üritasime mõnda teist kohta leida, mis kauem lahti oleks, siis see ei õnnestunud. Nii me siis ostsime suvalisest off license‘ist veel alkoholi ja jõime seda kuskil väljas trepi peal. Sidruni Bacardi Breezer on väga hea 😛
Lõpuks hakkas väljas külm, aga meie tahtsime veel juua. Andreea läks ära koju ja meie Lucaga läksime Johni juurde ööseks.
John elas aga nii kaugel, et me jõudsime vahepeal ennast kaineks külmetada ja unustasime alkoholi osta. Nii et Johni juures me ainult sõime, vaatasime Võlur Ozi 😀 Ja läksime magama.
Aga Johnil oli külaliste üle päris hea meel, näitas meile korterit ja kokkas pastat ravioolidega ja… Tal on hullult äge korter.
Järgmisel päeval oli millegipärast pohmakas. Aga pärast maasika-banaani smuutit (minu kohalik pohmakajook) ja hommikusööki koos Lucaga mingis väikses pagarikohvikus läks enesetunne päris heaks. Mõtlesin, et lähen varem tööle, istun tunnikese internetis ja elu on lill.
Aga…
Tuli välja, et olin eelmisel õhtul oma kapivõtme ära kaotanud. Seekord päriselt. Hoian seda mantlitaskus, kus on ka Oyster ja telefon, ilmselt neid kasutades tõmbasin kogemata väikese võtme ka välja.
Teist võtit minu kapil polnud. Kapis olid tööriided, kingad ja LÄPAKAS. Ma olin suht pissed.
Pärast seda, kui ma olin 8h oma tanksaabastega palavas kohvikus tööd teinud, olin ma kohe VÄGA pissed. Nii tige, et vandusin klientide kuuldes ja karjusin Johni peale.
Aga siis ma läksin koju.
Iiris oli just sisse kolinud. Ja Mees oli kütte tööle saanud ja tal oli üle pika aja hea olla, sest enamik rõskusest oli kadunud. Ja me jõime head siidrit ja sõime ahjus küpsetatud küüslaugusaia juustuga ja…
Ja kõik oli jälle lill 🙂
Ja kui ma täna tööle jõudsin, siis oli Luca mu kapiukse lahti puurinud, nii et sain jälle oma asjadele ligi.
Ja nüüd on mu tööpäev juba tund ja kümme minutit läbi, aga mina istun ikka siin, et oma sissekanne lõpuks valmis saada. Sest kodus netti pole ja vist ei saa ka. Vähemalt Mees väidab nii. Ma pole veel päris täpselt aru saanud, kas see on siis nüüd 100% kindel, et ei saa või mingi võimalus äkki ikkagi on, aga väljavaated on ilmselgelt nadid. Ja kui tõesti ei saa, siis kurat küll, mina tahan ära kolida. Ma ei saa ilma netita elada!
Aga olgu peale. Loodame parimat, ah 😉 Ma lähen nüüd koju Mehe juurde.
