pikad pandavad poisid

Laupäevaöiseid mõtteid

Kuigi prints Charles on totaalselt mittepandav (et mitte öelda kole), on tal õnnestunud vähemalt ühe lapsega hästi maha saada (sest William on ikka totaalselt pandav).

Sama tendentsi võib üldiselt märgata ka Eesti poliitikute ja nende järelkasvu hulgas.

Kui mul oleks vibraator, paneksin ma talle nimeks Hubert.

Tikker ja lipsu(sõlme)d… Oeh

Selles mõttes, et… Ma peaks vist tegema kohustuslikuks reegliks kõigile tüüpidele, kes arvavad, et mu lipsu oleks kena duši alla vedada või see niisama sõjasaagiks võtta, et see tuleb hiljem tagastada triigitud JA sõlmes kujul. Veetsin jälle mõnusa veerandtunnikese arvuti ja peegli ees, et normaalne lipsusõlm saada.

Kiituseks võin öelda nii palju, et lips istub paremini kui enne… Vajaski teine triikimist. Aga triikrauda Tikril teatavasti pole. Selles valguses jätan tähele panemata isegi paar plekki, mille võrra lips nüüd rikkam on. Kes teab, äkki ma tegin need ikka ise.

Nüüd on Tikker jälle ilus.

Tegelikult pole ma siiani aru saanud, mis teema mul nende lipsudega on, aga ilma ei taha nagu eriti välja minna. Fetiš või? Nojah, mis teha.

Hmm

Huvitav, mis teema on mul viimasel ajal 19-aastaste blondide poistega? Vähemalt kahte tahaks ära lohistada. Lihtsalt kole!

(Tikrile pole kunagi blondid poisid meeldinud ja endast nooremad ka mitte. Kummaline)

PS. Muuseas jõuti minu blogini Google’i otsingutega: olemise talumatu kergus; maksehäire; laul avo trummist ning Bloggeri otsinguga: varbad

LUMI!

Jah, ma tean, et ma olen ebaoriginaalne, ma olen juba mitut samanimelist postitust ja MSNi nime lugenud 😉

Ma olin peaaegu 23-ni tööl ja pahaaimamatult välja astudes avastasin, et lund sajab ja kõik on juba päris valge. See oli lihtsalt nii ilus! Tuju läks hoobilt paremaks.

Ja homme on vaba päev! Ma kavatsen süüdimatult kaua üleval olla, poole päevani magada, jõulukaardid valmis kirjutada ja posti panna ning hunniku piparkooke küpsetada. Kui lumi homseks veel alles on, siis tekib kindlasti hirmus kuusetahtmine ka jälle ja võib juhtuda, et annan sellele isegi järele.

Vaatame 🙂

Nii et elu on igati lill.

(Kui muidugi jätta kõrvale tõsiasi, et tahaks hirmsasti seksida, aga pole, kellega, ning et tõenäoliselt ronin varsti mööda seina üles. Kaasa ei aita sugugi ka see, et ma juba teist päeva ajan MSNis täiesti kurioosselt haiget seksuaalset juttu inimesega, kes on… Haa haa, hullem kui mina – sellist alles annab otsida.)

Nojah.

Et seda lund ikka jätkuks!

Scroll to Top