rootsi

Reis möödus suhteliselt sündmustevaeselt. kõige traagilisem oli Plika ja Abikaasa hüvastijätt – Abikaasa lehvitas lennujaama viiva bussi akna taga, Plika pisarad muudkui voolasid… Sai räägitud küll juba eilsest saati mitu korda, et läheme reisile ja issit nädal aega ei näe, eriti ei aidanud. Noo, kui Abikaasa ära läks, siis sain Plika siiski paari minutiga maha rahustatud – söögiga 😛

Turvakontrollis taheti Plika joogipudel ära visata – see on jah tavaline 250 ml pudel, aga no krt, lapse vesi ikkagi! Kunagi pole probleeme olnud, olen lihtsalt ise sealt jooma pidanud. Igatahes palusin, et nad pudeli alles jätaks, veest on suva… Üks läkski siis ja kallas tühjaks. Veidrikud.

Käru ja kohvriga oli võrdlemisi lihtne liigelda. Õlakott Plika asjadega oli eraldi, keegi ei öelnud selle kohta midagi. Lennukisse minnes aidati mul käru kanda ja hiljem kohvrit lennukisse. Välja tulles oli Plika just magama jäänud, nii et pidin teda õlal kandma ja kohvrit tirima, siis tuli üks naine käru lahti tegemisel abi pakkuma. Ühesõnaga kõik laabus. Ja ei mingit tuhka 🙂

Rootsis oli mõnus ilm, soe ja päikseline. Plika päterdas vahepeal isegi palja tagumikuga verandal. Vanaema nägemisest oli rõõm suur, mingit võõristust enam küll pole. Koerast vaimustub ka, muudkui käib ja katsub ja naerab.

Oo, ja pisike Patrik muidugi… Mäletan, kui Kessu pärast Plika sündi esimest korda külla tuli ja imestas: kas midagi nii pisikest saab üldse olemas olla. Toona ei saanud sellest aru, nüüd oli endal sama emotsioon. Kas Plika oli ka tõesti kunagi niiii pisike?

Noo, kolme kuu pärast saan endale ka 😛

Hirmus väsimus on peal, öö jäi ju lühikeseks, reis ka väsitas. Nii bussis kui lennukis enamik ajast tukkusin, nii palju kui see Plika kõrvalt võimalik oli. Täna läheme ilmselt varakult magama.