waldorfkool

Logistika

Kuni bussiliiklus Pärnus ümber tehti, teadsin ma kõiki bussiaegu une pealt. Teadsin, kustkaudu bussid sõidavad, teadsin umbes-täpselt kellaaegu, mil nad väljuvad, kesklinnast ja Maist… Nüüd ma ei tea enam mitte kui midagi, kõik on täiesti pea peale pööratud. Vanad ajad on see-eest ikka veel meeles 😀

Seoses Plika kooli minekuga olen pidanud ennast veidi bussiliiklusega kurssi viima. No ja tobe on, ma ütlen. Tuleb väga hästi meelde, miks ma ei sõida bussiga – sest ALATI, kui mul see soov tekib, ma jõuan enne jala kohale, kui see kuradima buss tuleb. No olgem ausad, häda on lihtsalt selles, et ma elan nii hea koha peal, et igale poole on üsna lühike maa.

Meie kodupeatusest käib tunnis kuus bussi. Vahed on 5 ja 15 minutit. Ja võite mürki võtta – sel ajal, kui on vaja minna, on üks just läinud ja järgmiseni 15 minutit. Selle ajaga ma jõuan jala linna! Laps muidugi ei jõua… Temaga on jällegi nii, et otse loomulikult jääks ühe bussiga kooli hiljaks, sellest eelmine tuleb jälle nii vara, et polegi mingit mõtet lasta tal sellele minna, Abikaasa viib pigem enne tööd autoga ära – kodust väljumise aeg on suht sama.

Esialgne plaan oli küll, et hakkab jala käima, 1,9 km pole ju nii pikk maa… Noh, ma esimesel hommikul läksin temaga jala ja tõdesin, et minu jaoks on mu hommikune aeg liiga oluline 😀 Ja kui ma ise ei viitsi hommikul pool tundi jala käia (üksi käin selle maa 15 minutiga ära, Plikaga koos läheb 25 minutit, kui ta üksi kõnniks – jumal teab, kui kaua), siis miks ma oma last selleks sunnin? Rattaga sõita ma võin selle maa vabalt, jala käia – no ei viitsi. Mitte hommikul. Ja paraku rattaga last kooli ei saada. Ei tea, millal ta selleks valmis võiks olla, et üksi rattaga sõita, koolil pole praegu head rataste hoidmise võimalust ka.

See on muidugi point, et Plika peaks õppima aega arvestama ja kuni teda autoga kooli viia, seni ta seda ei õpi… Aga piisab ehk alustuseks sellestki, kui ta oma ajaarvestusega nii palju hakkama saab, et koolipäeva lõppedes tunni ajaga lähedal asuvasse stuudiosse trenni jõuab? 😛

Ja kuna pärast seda hakkab Plika siiski esialgu ema juures olema, mitte üksinda kodus, siis sinna ta kindlasti jala ei lähe, seega sai kuupilet pidulikult ära ostetud.

Esialgu muidugi käin tal rõõmsalt vastas. Võtsin selleks nädala puhkust ja puha. Tantsustuudios on avatud tunnid sel nädalal ja tahtsin, et Plika saaks kõike proovida.

Kuna võtsin eelmisel nädalal neljapäeva vabaks ja jõudsin reedel töötada vaid kaks tundi, samuti on sel nädalal vaja päris palju tööasju siiski ära teha, oli plaan töötada hommikuti ca 3 tundi, kuni Plika on koolis. Ja nii ongi, et puhkusenädal nagu oleks, aga tegelikult olen nagu orav rattas. Hommikul kaheksast Poiss lasteaeda, siis kodus hommikusöök (või noh, tegelikkuses võib juhtuda, et kodus süüa pole ja söön tööl), paariks tunniks tööle, enne ühte sõidan koju, jätan ratta maha, lähen linna Plikale kooli vastu, siis tantsutundi, siis koju… Ja tööasju on nii palju, et hommikul valmis ei jõua, siis teen õhtul kodust ka. Tõeline puhkus 😀

Järgmisest nädalast olen jälle tavapäraselt tööl. Õigemini – müüja läheb kaheks nädalaks puhkusele, sellest ajast olen pool pikad päevad letis. Ja on enam kui kindel, et Plika ei saa nädalaga selgeks marsruute kool – trenn – bussipeatus… Ema lubas küll aidata, aga kuna ta iga päev ei saa, pean mingid päevad siiski keset tööpäeva ära käima. Ja kui ma olen üksi letis, siis ma seda ilmselgelt teha ei saa. Õahh.

Aga muidu on lill – eriti lugedes, mida kõike tavakoolis nõutakse. Minu ainus mure oli osta lapsele pinal, mis on waldorfkoolis midagi muud kui tavakoolis – st poest sellist ei müüda. Ise õmmelda oleks saanud, aga ma ei viitsinud. Koolist sai €5 eest, tundus täiesti pädev 🙂 Põhimõtteliselt on tegu A4 suuruses paksu riidetükiga, millel vajaliku suurusega taskud ja kummid erinevate kriitide jaoks, selle keerab rulli ja seob paelaga kokku. Kunagi teen kindlasti pilti ka ja näitan teile.

Muus osas… Eee… Õuepüksid ja võileivad, muud polnud koolikotti vaja 😛 Ja ülejäänud koolitarvete eest peab koolile €30 maksma. Kõik. Elu on lill.

Ja see logistika, küll see ennast ajaga paika loksutab, eksju?

Logistika Read More »

Miks me otsustasime Plika hiljem kooli saata

Kuna käisime täna waldorfkoolis perevestlusel, tuli meelde kellegi palve üsna ammusest ajast – kirjutada põhjustest, miks me otsustasime, et saadame Plika kooli pigem vanemana. Tollele kunagisele küsijale tuleb see vastus ehk liiga hilja, aga usun, et kellelgi on sellest mõtisklusest kindlasti kasu.

Teatavasti sai Plika seitsmeseks juba novembris ja läheb kooli ligi kaheksasena. Kui me aasta ja kolm kuud tagasi võimalikku kuuesena kooliminekut arutasime, mõtlesin tol hetkel vaid, et Plikal oleks kindlasti põnevam 16 lapse seltskonnas midagi huvitavat õppida kui 24 lapse seltskonnas mängida. Küsisin aga nõu ema käest, nagu ma seda tavaliselt noil puhkudel teen ja tema loal jagan vastust ka teiega.

Minagi eelistan waldorfkooli. Küsimus on pigem – millal. Kas 6-aastaselt või 7-aastaselt?

Mind teeb pisut ettevaatlikuks minu enda kogemus. Teistest nooremana tundsin ennast keskkooli lõpuni ebakindlalt. Näiteks ei julgenud ma 1. klassis kaua aega (vbl kuid) klassi ees lugeda. Klassi ees vastamise hirm saatis mind keskkooli lõpuni. Ma ei mõistnud ka sageli oma klassiõdede omavahelisi mõistujutte, vihjeid  ja peeneid nalju näiteks rindade kasvamise, menstruatsiooni või poistega suhtlemise teemal, sest ühtesid mul veel polnud ja teiste vastu polnud veel huvi. Ma lihtsalt ei olnud nii kaugele veel arenenud. Mulle tundus mõnikord, et minu üle naerdakse mu taipamatuse pärast, olin seetõttu kimbatuses ja tundsin abitust. Ka kehalise tundides olin äpum kui teised ja tundsin end alaväärsena. Ja ma ei tea, kas oleks olnud teisiti, kui oleksin läinud kooliaasta hiljem.

Hilisema koolimineku plussid minu arvates:

A. Plika seisukohast:

1. Lapse isiksuse arengus on aasta jooksul toimunud palju positiivseid muutusi: ta on kindlasti küpsem, julgem, enesekindlam kui aasta varem. Ükskõik, kas käib lasteaias või on kodune laps. Aastaga toimub lapsega iseenesest imetlusväärselt palju! Võrdle 5- ja 6-aastast Plikat. Või 3- ja 4-aastast Poissi. Nagu öö ja päev, eksju?
2. Ta elu on rohkem kaitstud, sest on tänaval liikudes kindlasti tasakaalukam ja tähelepanelikum kui aasta varem.
3. Talub paremini stressi, on seetõttu vastupidavam haigustele ja puudub koolist vähem.
4. Kõik oskused (lugemine, arvutamine, kirjutamine) on veelgi paremad ja eduelamust on koolis rohkem.
5. Haarab tunnis kõike lennult, saab koduülesannetega peaaegu iseseisvalt hakkama.
6. Tal on seetõttu rohkem vabadust (vaba aega, mil teha, mida tahab – mängida, lugeda)
7. Tal on rohkem aega, energiat ja iseseisvust käia huviringides
8. Oskab paremini lahendada konflikte ja kaitsta end narrimise, kiusamise eest. Endast suuremaid tavaliselt ei kiusatagi.
9. Tunneb uhkust oma iseseisva toimetuleku üle, see lisab enesekindlust.
10. On kehaliselt võimekam, osavam ja julgem kehalise tundides. Saaks sealt rohkem positiivseid emotsioone kui mina või sinagi.
11. Tuleb gümnaasiumis paremini toime tohutu suure koormusega. Meenuta oma gümnaasiumiosa! Vaata Marise tähelendu, ta oli (ja on) teist vanem.
12. Saab reeglitest paremini aru ja tõenäosus, et tuleb 1. klassis koolist koju, mitte ei lähe kellelegi külla või linna avastama, on suurem.

B. Poisi seisukohast:

1. Saab veel terve aasta Plikaga koos mängida ja tänu sellele kiiremini areneda.
2. Saab veel terve aasta olla Plika parim sõber ja mängukaaslane, sest õel pole veel tekkinud sõpru-klassikaaslasi.
3. Aasta hiljem saab paremini aru, miks ei tohi kodus õppijat segada ja suudab selle aja paremini üksi mängida.

C. Vanemate seisukohast:

1. Aasta vanema lapse peale saab palju kindlam olla, muret on vähem.
2. Vähem kulub aega lapse abistamiseks ja kontrollimiseks, sest ta õpib rohkem ise ja pakib sagedamini ja paremini oma kooliasjad.
3. Lapse kooliminek nõuab suuri väljaminekuid kohe alguses ja edasi pidevalt. Asi pole ainult õppemaksus, mida lasteaiamaksuga võrdled. Ja lapsel hakkab pihta: teistel kõigil on.
4. Tahab minna huviringi(desse) – raha, logistika.
5. Saate aasta võrra edasi lükata halvad üllatused, nagu laps ütleb õhtul kell 10, et homseks tööõpetustunniks on vaja kanvaad vmt, mida kodus kindlasti pole. Või ütleb hommikul enne väljumist, et õpetaja palus täna kaasa võtta mingi raha, mida sul ka parajasti pole anda.
6. Vanemate stressitase tõuseb kordades ja sellega toimetulekuks on vaja väga head meeskonnatööd. Minu soovitus on hinnata ennekõike seda ja alles siis teha otsus.

Ükski neist raskustest pole üksikult võttes ületamatu, aga kõik kokku on paras pähkel.

Miks teha lapse ja enda elu keerulisemaks? Las alustab küpsemalt, valmimalt ja saab nautida koolirõõmu kõik 12 aastat.

Kuhu teil kiiret on? Kas teie elu on praegu igav? Mida te kaotaksite, kui ta läheks 7-aastaselt kooli? Milliseid ohte näete?

On ju võimalik ka lasta hubases väikeses lasteaias, tuttavas seltskonnas, venna läheduses veel lihtsalt mängida ja küpseda ja alles siis waldorfi panna.  Kergem kõigile.

Aga otsus on teie. Mina soovin vaid, et oleksite kõik rahul(ikud) ja õnnelikud.

Meie otsustasime hilisema koolimineku kasuks ja ei ole seda otsust kahetsenud. Meile endile oli tõesti kergem jätkata veel üks aasta tavapärases tuttavlikus lasteaiarutiinis ja ma usun siiralt, et Plikale tuleb see lisaküpsus tulevikus kasuks – algklassides ilmselt ei olekski mingit vahet, aga näiteks kuskil põhikooli teises pooles ja gümnaasiumis on see olulisem.

Aga nagu mu ema ka ütles – iga vanem peab oma last tundes ise otsustama ja peamine on see, et kõik oleks rahul ja õnnelikud. See, mis oli parim meie perele, ei pruugi olla parim kellelegi teisele.

Miks me otsustasime Plika hiljem kooli saata Read More »

Scroll to Top