Plika tegemistest
Viimati Pärnus:
Meie improviseeritud turvavärav klapptooli ja kohvri kujul andis tagasilöögi – Plika õppis selle peale ronima. Nii, kui ühe korra sellega hakkama sai, oligi hukas – panime maha, ronis kohe jälle. Oleks päris väravat vaja, aga palju ei taha maksta ja odava kasutatu otsimine on ju vaevaline… 😛
Jõgeval:
Hetkel on meie väike nihverdis haige. Pühapäevast saati voolab tatti ojadena, see paneb köhima, üks öö oli vist isegi palavik (aga hommikuks oli ta selle välja higistanud). On virilam kui tavaliselt, ööd on ka rahutumad (hingata saab ainult läbi suu). Määrime hanerasvaga ja riputame küüslauku voodi kohale, aga Rhinomeriga ei lase enam üldse tõmmata – kui üritame tal pead ja käsi kinni hoida, et ta eest ära sipelda ei saaks, on kisa taevani, nagu oleks ratta peal. Isegi nina pühkimine on isikuõiguste rikkumine, aga seda tuleb praktiliselt iga viie minuti tagant teha. Süüa eriti peale tissi ei taha. Jne jne jne.
Olen sooja suvega juba täiesti ära unustanud, kui tüütu on haige laps 😛 Kevadine kuudepikkune nohu tuleb õudusega meelde. Aga noh, ehk läheb varsti üle. Septembri algul on arstiaeg ka nagunii.
Tegelikult pole hullu. Esimese poole päevast on ta ikka rõõmus nagu alati, täna oli isegi õhtul täitsa kõbus. Ehk hakkabki juba tervenema 😛
