Esimene piknik
Käisime nädalavahetusel Tallinnas. Pühapäeval aitas Mees õekesel alkoholilaadungeid kokku osta, mina läksin seniks Pipsile külla.
Ilm oli aga nii ilus, et toas ei tahtnud kohe mitte olla. Pips, kes oli terve hommikupooliku usinalt suurpuhastust teinud, oli näljane, seega tegin ettepaneku piknikku pidada.
Mõeldud, tehtud. Aknapesemine lükkus edasi, pakkisime lapse ja piknikulina just Tartust kohale jõudnud Marko autosse (ja see auto, mu sõbrad, on nii väike, et pole kindlasti mõeldud turvatooli jaoks – kaks ust ja juhipoolset istet ei saa isegi nihutada. Te kujutage ette mind meeleheitlikult olematutest pragudest läbi pugemas), sõitsime söögikraami hankimiseks Selkust läbi ning põrutasime Kadrioru parki.
Ilm oli ütlemata soe ja mõnus, ehkki tuult oli üksjagu. Aga ega tuul meie vaprale seltskonnale häda teinud 😉
Pipsi aknad said muide ka hiljem pestud, muljetavaldav.
Ja mina sain kaks purki moosi, mille Pipsi vanaema oli talle tartust Markoga saatnud. Pips ütles, et tema moosi ei söö, niisiis ostsin põrsa kotis ja tarisin kilekoti kahe purgiga Tartusse tagasi – oh seda õnne, kui sealt täna õhtul maasika- ja ploomimoosi avastasime. Ma eeldasin, et sealt tuleb midagi igavat nagu õunamoos (hea, aga tavaline) – ploomimoos pani suurest rõõmust ruigama ja kõrvu liigutama. Elagu moosisai! Käin praegugi aeg-ajalt purgist moosi noolimas 😛 Pips, sa ütle oma vanaemale, et kui ta veel peaks tahtma kellelegi moosi anda, siis meile võib!
