Mar 082011
 

Tervislikumalt ja mahedamalt toitumine on mu eesmärgiks juba mitu aastat, ometigi on sammud selle poole väga visad tulema. Londonis hakkas juba miski paika loksuma, Eestisse kolides oli tagasilöök suur. Aga ega tahet pole sellest vähemaks jäänud :)

Nende aastate jooksul olen õige palju lugenud, uurinud ja mõelnud. Selle aja jooksul on järjest süvenenud veendumus, et võimalikult puhas, mahe ja kohalik toitumine on õige ja hea. Tervisliku toitumise teine aspekt peale maheduse on ju aga ka toidu kasulikkus. Tõepoolest, üsna kerge oli panna Londonis korvi organic sildiga sai, pasta ja liha. No vähemalt juurikakast oli igati asjalik samm.

Siiski-siiski. Igasugused tervislikust toitumisest kõnelevad raamatud räägivad eelkõige sellest, kuidas valget suhkrut ja jahu ei tohiks üldse kasutada, kõige ökom oleks mitte üldse liha süüa jne. Ma olen neid “tervislikke” retsepte siiani kulmukergitusega vaadanud – no kes see sellist juurkakuhja närib, ah? Mis toit see on, kus liha juures pole? Umbes nii.

Aga ma olen siiski üritanud. Ja ma ütleks, et olen ka olulisi edusamme teinud. Toidulaud on vähemalt poolenisti mahe, üsna kohalik, valmistooteid ostame väga vähe jne jne. Aga ma pole veel kaugeltki seal, kuhu tahaksin jõuda.

Laenutasin Marika Blossfeldti raamatu “Looduslik toit. Täisväärtuslik elu“, loen seda nüüd hoolega. Mulle tundub kõik see jutt nii loogiline! Ja mu mõistus ütleb, et just nii tulekski süüa. Aga keha, va reetur, sõdib vastu. Tahab liha ja kooki :P

Tähendab, ei lihas ega koogis pole midagi halba, ma ei kavatse kummastki loobuda. Minu eesmärgiks on alati olnud lihatarbimise vähendamine (sest esiteks pole seda iga päev vaja, teiseks kurnab rohke lihasöömine keskkonda, kolmandaks tahan harjuda sööma rohkem taimetoite) ja puhtama liha söömine… Kookidega samamoodi – iga päev pole vaja, aga kord-paar nädalas küpsetaks ise ja tervislikest koostisainetest.

Mul on halb harjumus tahta iga toidukorra lõpul magusat suutäit. Londonis lahendasin selle puuviljadega – nii kerge oli, kui iga nädal kast koju toodi, aastaajast hoolimata. Sain usaldada valiku tegemise nendele – kui kohalikku polnud, siis muretseti võimalikult vähese keskkonnakuluga väljamaised asjad. Ikka selleks, et oleks valikut ja mitmekesisust, sest meie kliimas oleks muidu väga nukker.

Eestis on ilma korraliku suvise ettevalmistuseta väga kehvad lood. Jah, marju-moose jõudsime sügavkülma panna. Aga tahaks ju muid puuvilju ka! Pärnu ökopoodi satun harva, aga valik on noil kordadel alati jube kehv olnud. Banaan ja õun… No kas üldse midagi veel? Kiivi, apelsin, ananass – ma arvan, neid on ka vahel olnud. Aga viimastel kuudel pole midagi silma jäänud ja satun sinna kahetsusväärselt harva (lumevangistus jne, ühesõnaga enda laiskus :D).

Ja teate, tavapoest ei kisu ka miski ostma. No lihtsalt ei isuta. Enamik sealsest kaubast on veel toores, ei viitsi neid õunu ja pirne koju valmima tassida. Virsikud-nektariinid ja viinamarjad on mu lemmikud, aga kui nende hooaega pole, siis nagu ei tahagi. Kui saaks mahedalt ja kastiga koju, sööks küll kõike – õuna, apelsini, pirni… Sellepärast, et tean – see on puhas ja kasulik. Poes saadaval olevaid vilju aga ei taha, sest hetke valik ei ole maitselt minu jaoks midagi erilist ja tean, et need pole ka puhtad.

Ehkki, jällegi, olgem ausad – oleks ju tervislikum süüa seda tavapoe puuvilja kui šokolaadi ja küpsist :D Nii et ma täiesti tunnistan – minu enda viga. Lihtsalt seletan, miks ma viimasel ajal puuvilja ostmiseni eriti ei jõua. Küpsist ja šokolaadi ka ei osta, need lihtsalt on veel alles. Nüüd küll Abikaasa ostis jälle kaks kilo šoksi tegelikult, minu meelehärmiks. Ise seda kusjuures ei tahagi, aga kuni kapis on, seni tema ju sööb. No hea küll, las ta olla.

No üleüldiselt. Ma tunnen, et ma vist jõudsin mingile järgmisele tasemele. Lihtsalt teadlikkus on nii palju kasvanud ja Sandraga viimastel päevadel MSNis lobisemine on ka kaasa aidanud. Ma tundsin ennast natuke kehvasti, kui ta alustas poolteist nädalat tagasi blogi pidamist selle kohta, kuidas oma pere eluviisi mahedamaks muuta ning juba nüüd on tema toidulaud suuremalt jaolt mahe ja tervislik. AGA! Ma sain aru meie suurest põhimõttelisest erinevusest :) Tema on hautiste-padade peal üles kasvanud ja liha pole ka kunagi eriti söönud – lihtsalt sellepärast, et isu pole. Minu lapsepõlves oli tavapärasem toit. Meelde tulevad ema küpsetatud pannkoogid… See, kuidas endale pärast kooli leiba-saia praadisin või makarone keetsin ning neid ketšupi ja praelihaga sõin. No need olid lihtsalt mõned näited, mis esmapilgul pähe kargasid. Ja arvan, pigem oli minu toidulaud selline keskmine Eesti oma…

Ühesõnaga harjumuse asi. Puhtalt harjumuse asi! Aga see omakorda suurendas mu motivatsiooni tohutult. Jah, minul ja Abikaasal on raskem ennast tervisliku toidu peale ümber harjutada, aga ma usun, et kui on ettevõtmist ja tahtmist, USKU, et see on õige ja et see võib olla sama maitsev… Siis saame sellega hakkama.

Ja kui meie lapsed kasvavad üles meie kõrvalt seda tervislikku toitu süües, siis nad ei teagi muud ega oska tahta. Jah, nad söövad ka lasteaias, koolis, sõprade juures. Ma ei kavatse neid keelata, kõike peab maitsema. Enamasti söövad nad ikkagi kodus ning siin tahan ma teha neile tervislikke sööke. Ning kui nad küsivad, miks me sööme nii ja mitte teisiti, siis seletadagi lihtsate sõnadega ära, miks me arvame, et nii on õigem. Usun, et nad harjuvad selliste valikutega ning järgivad neid ka edaspidises elus.

Või noh, kindlasti 100% ei järgi. Oma elu peale minnes lähevad kindlasti mugavamaks jne. Võivad, ei pruugi… Enamik noori vast pigem läheb. Aga küllap aastatega ja oma lastega tuleb tervislikum toitumine jälle au sisse. Mina tahan lihtsalt omalt poolt anda võimalikult hea baasi.

Meist ei saaks kunagi maitsetute juurikate närijaid, ma ju tunnen ennast ja Abikaasat. Me oleme praegu harjunud selle “tavalise” toiduga… Ma usun, et me harjume ümber, aga need peavad olema ka põnevad ja mitmekesised toidud. Ja kindlasti jääb ka mõni patt, millest ei suuda loobuda – leian, et ei peagi. Olgu see siis kohv, valgest nisust pasta, mis iganes.

Aga tegelikult on meeletult palju asju, mida me ei ole proovinud. Ja Abikaasa on õnneks äärmiselt edumeelne, tahab ka seda kõike katsetada. Muidugi ta aeg-ajalt viriseb, kui koos poes käime, sest tema meelest kulub mahetoidule nii palju raha – aga kui ma talle kuu kokkuvõtteid näitan, siis näeb isegi, et pole hullu midagi. Nii palju jama jääb lihtsalt ostmata.

Nii et mul on nüüd eesmärgid. Muretseda koju mitu kokaraamatut, kus on just sellist tüüpi retseptid (no ja netis on ju ka maheteemalisi kokandusblogisid – Aet näiteks). Hakata teadlikult sealt näpuga järge ajama ja nädalamenüüsid koostama. Ja katsetada, katsetada, katsetada. Küll me leiame, mis meile meeldib. Küll me harjume :)

Ma ei ole kindel, kui palju me jõuame sel suvel kasvama panna, esmane prioriteet on remont. Aga päris mitmeid asju saab meie aiast niigi ja turg on olemas, mahering ka. Ma üritan järgmiseks talveks võimalikult põhjalikult valmistuda.

Ma üritan edaspidi võimalikult palju asju ise teha. Jogurt, jäätis ja majonees on esimesed asjad, mis plaanis, aga mõtlen ka leivale, pasteedile, pelmeenidele… Vaatame, kuidas ma jõuan ja viitsin.

Ma üritan hakata ise rohkem süüa tegema. Miskipärast see ei meeldi mulle, tundub nii ajakulukas ja tüütu, pean oma suhtumist muutma. Muideks, eelmises lõigus mainitud asjad tunduvad kuidagi kergemad teha, kuna tegu on ÜHE asjaga… See on minu jaoks midagi muud, kui terve õhtusöök. Aga alustuseks piisab sellestki, kui ma valin retseptid ja ostan vajalikud koostisosad – Abikaasa teeb siis söögi valmis :P

Ma üritan vähendada igasugu tühjade toitude osakaalu, aga hulluks sellega ei lähe. Igasuguse hea vägisi keelamine ei vii kuhugi. Kui on ikka väga suur isu, siis sööme.

Aga kui on õige meelestatus ja põhjalikud teadmised sellest, mida paljud toidud sisaldavad või kuidas neid toodetakse, siis jääbki palju jama söömata, sest isu lihtsalt ei teki – seda ma tean, omast kogemusest. Mul on see meelestatus juba üsna hea.

Ühesõnaga ma loodan, et hakkame nüüd jõudsamalt soovitud suunas liikuma. Põhimõtted on veidi selgemad ja kokaraamatute abi on ilmselt see, mis siiani puudu olnud. Oma aruga lihtsalt ei osanud neid “teistsuguseid” toite teha. Nett on küll põhjatu infoallikas, aga hetkel tundub raamat mulle lihtsam – ei pea otsima ega mõtlema, lihtsalt lehitsen ja valin paljude kasulike asjade seast parasjagu kõige ahvatlevamana tunduva välja, et seda siis katsetada. Tahaks seda, seda ja seda raamatut… Ja see tundub ka ahvatlev ja… Ja kindlasti on veel midagi :P Ma tõesti tunnen esimest korda elus vajadust kokaraamatute järele, hämmastav! Siiani olen mõelnud, et see on mõttetu raharaisk, kuna netist saab kõike.

Ma olen väga põnevil!

  20 Responses to “Inspiratsioon tervislikumalt toitumiseks”

  1. Mul just "Puhta toidu raamat" hetkel käsil. Väga mõnus lugemine. :)

  2. Sul on väga mõnus blogi :) Sattusin siia ning tundub, et jään lugejaks.
    Head naiste-vastlapäeva jätku :P

  3. mind ikka huvitab "mahe"toidu puhul, kuidas nad suudavad oma kapsast, õuna ja kaalikat kasvatada nii, et parasiidid neid ära ei sööks ja veel sellises koguses, et terve talv müüa jätkub. kahtlane igaljuhul.

    teine asi – jogurti, jäätise jms kraami kodus ise tegemine on tore küll, aga sa tööle ei plaani kunagi minna? ma ise katsetan ka vahest kodus igast asju teha ja poes vaatan pakendi pealt, et liiga palju värvaineid ja naatriumglutamaati poleks ning astun läbi poest (kui see tee peale ette jääb), kus müüakse hakkliha, mis on tehtud lihast, mitte kamarast ja kõõlustest, aga see ei ole kunagi mu põhitegevus. ma ei kujuta ette, kuidas ma üldse midagi tehtud jõuaks, kui ma töö ja laste kõrvalt kogu aeg toidule mõtleks. ma ei nori, lihstalt huvi pärast uurin.

  4. Mahetoidu kasvatamise ja parasiitide koha pealt ei oska midagi öelda – olen lugenud neid põhimõtteid, aga ei mäleta nii täpselt. Kui huvitab, otsi netist ja loe ise.

    Mis puutub toidu ise tegemisse ja siltide lugemisse, siis ma arvan, kõik on lõpuks kinni selles, mis on oluline. Pluss – kes rohkem teeb, see rohkem jõuab :D Kui mul hoog sees on, siis tuuseldan ringi, nii et vähe pole.

    Siltide lugemine võtab aega vaid alguses. Praeguseks tean üsna hästi, mida üldse tasub lugemiseks kätte võtta, enamik on kindel jama. On teatud kindlad tooted, mida Selverist ostan… No ja siis veel mahepood ja -ring. Ja turg. Ja tulevikus ise kasvatamine.

    Mis puutub ise tegemisse, siis mul on natuke raske kaasa rääkida – ma ise ju veel ei tee. Aga lugedes retsepte – teha kord nädalas majoneesi või jäätist, paar korda nädalas jogurtit – pole mingi probleem, ei ole väga ajakulukas (tähendab siis, valmimine võtab küll aega, aga minu reaalne töö sellest on vähene, ülejäänud aja valmib ise).

    Ja korraga tuleb ikka suuremaid koguseid teha – et oleks ka järgmisel päeval võtta, või siis sügavkülma hilisemaks kasutamiseks.

    Alguses võtab see kõik kindlasti rohkem aega, aga kui süsteemid juba käpas, pole probleemi. Minul on see eelis, et aasta aega veel lapsega kodus ja piisavalt aega neid süsteeme sisse töötada :)

    Paljud inimesed teevad seda… Ka töö ja laste kõrvalt. Miks mina ei peaks suutma?

  5. Leenil on väga hea point. Mul on 2 last ja meelsasti teeks kogu aeg tervislikku (ja võimalikult mahedat) toitu. Aga! Ma käin täiskohaga tööl. Ja ehkki nädalavahetustel teeme tõepoolest korralikku ja kauavalmivat sööki (igasugused strooganovid ja hernesupid jm), siis nädala sees olen rahul, kui tavalise makaron-hakklihaga valmis teha suudan. Ja siis loen siin Sinu blogi ja tunnen end mõttetuna, sest tean ülihästi, et makaron on jahuplönn ja ega see hakklihagi mingi mahe ei ole. Vähemalt leiba teen kodus ise, aga see ei võta ka eriliselt aega ega energiat.
    Samas meeldivad mulle need positiivsed ja sütitavad postitused väga. Ehk kunagi on ka minul rohkem kättevõtmist, et asjaga põhjalikumalt tegeleda :)

  6. Ei suudagi kasvatada nii, et parasiidid ära ei sööks. See on üks põhjus, miks mahetoit kallim on. Iial ei tea ette aasta saagikust ja parasiitide rohkust. Meil maal on jäänud kapsasaak nii mõnelgi aastal olemata, sest ussid on kõik ära järanud. Nii lihtsalt on. Teiseks saab kasutada looduslikke taimekaitsevahendeid – küüslauguleotis, nõgeseleotis… vähemalt ei põhjusta need rottidel geenimutatsioone, nagu round-up seda teeb :P

    Söögi tegemise kohta – mis on konkreetselt need tervislikud söögid, mis kaua aega võtavad? Üldjuhul teeb toidu valmimisaja pikaks just see aeg, mis läheb liha pehmeks saamiseks. Püreesupid – maksimaalselt 20 minutit. Hautised ja pajaroad – paned potti, potiga ahju (eriti hea, kui puuahju) ja teed ise ükskõik mida sel ajal. Minu meelest ei võta ka kotletitaigna tegemine ja nende praadimine oluliselt kauem aega, kui sügavkülmutatud pihvide sulatamine ja soojendamine. Pluss saab asju teha sügavkülma valmis, kas või neidsamu kotlette sügavkülma valmis. Lapsi ei pea ka selleks ajaks eest ära saatma, sest kahe-kolmesed on juba köögis väiksed abilised.

  7. Eks see oleneb lapsest, kas on söögitegemisel abiks või tüliks. Minul lihtsalt ei ole pärast väsitavat tööpäeva seda energiat, et praeks kotlette ja samal ajal ohjaks oma 2-aastast, kes tahab kangesti "abiks" olla. Ma olen muidugi suhteliselt lühikese kannatusega ka :D
    Hautiste ja pajaroogade osas olen aga nõus, neid on tõesti mugav teha.

  8. Marit, me sõime just täna makarone hakklihaga :P Olid mahemakaronid ja rakvere hakkliha… Aga Abikaasa just ütles, et saab jälle mahesiga osta (tähendab, pole mahemärgiga, aga väiketalus puhtalt kasvanud), seekord ma tahan selle liha toorelt ära külmutada – osa ka hakklihana. Masin on meil kodus olemas, pole mingi vaev sealt läbi lasta. Hiljem on siis sügavkülmast puhas liha omal võtta.

    Ja ma ei kavatse sugugi pastast loobuda, see maitseb mulle liialt. Lihtsalt maheda täisteravariandi ostan. See Eesti oma on täitsa hea.

  9. See läheb nüüd teise teemasse… aga tegelikult on kaheaastasel pärast väsitavat lasteaiapäeva VAJA, et Sul oleks seda energiat koos temaga midagi teha.

  10. Kus ma ütlesin, et ma ei tegele oma lapsega? Ma ei taha temaga köögis sebida, kui ise kokkan. Aga see on ju hoopis teine asi.

  11. Ma olen Liisiga nõus, inimesed mõtlevad tihtilugu söögi tegemise enda jaoks liiga raskeks! Sama ajaga, mis läheks mõne poolfabrikaadi soojendamise (või kokkumiksimise) peale, saab vabalt juba värske toidu valmis teha. Tuleb endale lihtsalt uued tervislikumad argipäevaroad välja mõelda/tekitada. Sellekohaseid raamatuid on palju, minu enda lemmik ja eeskuju nt Nigella (kuna ta on naine, siis ta ilmselgelt saab aru kiire naise elust :)
    Jogurti tegemine on mingi 5 min vaev, pelmeene teed kord kuus ja sügavkülmutad, makaronid hakklihaga on vahest minu meelest väga broo! Puhtalt suhtumise ja harjumuse küsimus.
    Mina arvan, et enda "mahendamisega" ei tasu liiale minna ja käituma peab ikka oma sisetunde järgi. Kõige õigem oleks üle minna ehk samm-sammult. Ma ka eelistan ilmselgelt mahedat puhast kaupa, aga ei kavatse hambad ristis sellepärast täisterapastat süüa. Sest kui ma tahan ikka head pastat, siis ma tahan, et see maitseks nagu päris pasta.

    Ja Aeti blogi on tõesti väga mõnus ja ta ise tõeline ökoloogiline gurmaan :) Minu meelest tema küll oma lihasöömist oluliselt ei ole piiranud. Kokkab vabalt siga, lammast, kana ja looma. Tasub eeskuju võtta küll, kuidas tervislikult toituda, aga samal ajal mitte äärmustesse laskuda.

  12. Kui sisetunnet mitte järgida ja samm-sammu asemel üritada ühe ropsuga paduökoks hakata, siis on see katse üsna kindlalt nurjumisele määratud :)

    Aga mida rohkem uurida, seda vähem "valede" asjade järele isu on… See, et meil kõigil on mõni väike patt või kiusatus, millele aeg-ajalt järele anname (olgu see siis kohv, kohuke või midagi kolmandat), on ju täiesti normaalne.

  13. Minu meelest on toidu tegemises oluline planeerimine. Ühel õhtul teed supi valmis ja järgmisel päeval sööd. Õhtul koorid kartulid ja juurikad valmis, järgmisel päeval teed süüa. Õhtul tõstad oma hakkliha, kotletid vms sulama, järgmisel päeval kiiresti teed. Valmis saab ka teha supipõhja, letshosid supi tarvis (oi kui hea läätsesupi või osasupi saab). Minul on 3 last ja ausalt, oma laiskuse taga on vahel asi. Siis võtan end jälle kokku ning kõik korras.
    Muide, Tikker, minu meelest su lause, et juurviljad on maitsetud, ütleb palju ;)
    Loodetavasti muutuvad nad teie jaoks ka varsti maitsvateks :)

  14. Ma arvan, et hakkavad! ma lihtsalt katsetan nii kaua, kuni neil enam muud üle ei jää :P

  15. Tubli!
    Ma näiteks armusin brokolisse. Paar minutit keeta või parem veel – aurutada – imeliselt krõmps ja hea!

  16. Mina olen absoluuselt armunud oma kiirkeedupotti, mis keedab rõhu all. Saan kõik hernesupid ja asjad hästi ruttu valmis.

    Ja leiva ja jogurti jms tegemine ei võta üldse palju aega, suurem osa ajast tõesti valmib ise.

  17. Lugedes siinseid kommentaare tahaksin lihtsalt öelda, et loll on see, kes vabandusi ei leia. Kui on tahe, saab kõike!

    Pealegi tekkis minul ka huvi, mis tervislikud toidud need siis on, mis nii kaua aega võtavad? Oma teada ma toitun perega üli tervislikult ja ei ütleks, et ma päevad kulpi liigutades veedan.

    Kordan veel, loll on see, kes vabandusi ei leia.

  18. see on küll jah iga perekonna väljakutse – tervislik toit kiirelt iga päev peale tööd. Ja noorte ülekaalulisuse kasvu pealt on näha, et paljud siiski ei saa sellega hakkama. Minu meelest on see ka planeerimise küsimus. Kui käia iga päev peale tööd poes, siis tõesti ei suuda ja kiired isud saavad võitu ja ostad ikka lõpuks pelmeene või purgisuppi, mis tuleb kallis ja ebatervislik. Aga kui tuua 1x nädalas kõik vajaminev, siis on see palju lihtsam.
    Kõige rohkem võtab aega lihaga toimetamine, aga see on just see, mida saab eeltöödelda. Nt kui ma hautan liha, siis võtab alati 2x või 3x koguse ja ülejäägi panen hautatuna sügavkülma purkidega. Sellisest hautatud lihast saab teha tohutult erinevaid toite (suppi, ühepajatoitu, pastarooga, riisipajarooga, kartulitega erinevalt jne). See oli nüüd näiteks toodud. Ja kõik need toidud mahuvad ajaliselt 45min sisse. Riisi ja pasta asjad on veel kiiremad – no täpselt nii palju kui miski keeb.
    Mis ei tähenda, et mul aegajalt ei jookse juhe kokku, eriti kui lapsed pirtsutavad, ja siis ikka saab pelmeene keedetud. Aga laias laastus on täiskohaga töölkäimise kõrvalt absoluutselt normaalne teha tervislikku toitu ja see ei võta kogu õhtut.
    Ja on tegelikult ülioluline. Sest kuidas jõuda muidu selleni, et 10aastane otsib koolist tulles "päristoitu", mitte ei piirdu võileibadega. Ja teatab, et hamburger on ju hea küll, aga päris toit on ikka päristoit. Kuidas selleni jõuda kui kaheaastane sööb põhiliselt makarone hakklihaga? Ei tasu kergelt suhtuda sellesse teemasse. Need on asjad mida tagant järele ümber ei tee.

  19. Osta parem see raamat Rahva raamatust, saad pea 3 x odavamalt:
    http://pood.rahvaraamat.ee/raamatud/suur_kiirete_ja_tervislike_retseptide_raamat/47140

  20. Raamatukoi link oli tõesti ainult illustratiivne näide (nende veebikeskkond on mulle kõige sümpaatsem – kõige laiem raamatute valik, ka väga vanad ja läbi müüdud), päriselt ostma minnes oleks ikka eeltööd teinud ja odavamat hinda otsinud.

    Aitäh vihje eest igatahes… Peaks seda raamatut poodi lehitsema minema. See on ainus, milles kahtlen, kuna pole otseselt mahedusega seotud. Aga paistab igal juhul asjalik :P

 Leave a Reply

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <s> <strike> <strong>

(required)

(required)