Ja reede õhtust ka

Enivei. Kuna minu tööpäev pidi nagunii 20 minuti pärast läbi saama, võtsin kõik asjad kaasa, sest arvasin ettenägelikult, et nii lühikese ajaga pommi üles ei leita. Aga ühe töökaaslase riided olid üleval, nii et tal oli ainult kampsun, teisel ei tulnud pähe sedagi kaasa võtta… Ja õues sadas vihma ning puhus tuul. Salon+’i juuksurid olid vist suisa T-särkide väel.

Nii aeti meid kõiki siis välja ja külmetasime ukse ees. Ei saa küll aru mentide loogikast, et kui uksest väljas, siis hooleta – nagu oleks vahet, kas me lendame õhku maja ees või maja sees.

Mina läksin kaheksast minema, aga nagu hiljem teada sain, siis (ehkki algul lubati kõik boksid läbi otsida) veidi peale kaheksat teatati, et pomm oleks pidanud lõhkema pool tundi tagasi ja kuna seda ei juhtunud, siis võivad kõik tagasi minna.

Tõesti-tõesti, online-uudisest võis lugeda, et helistati 19.10 ja lubati, et pomm lõhkeb 20 minuti pärast. Hea, et meid siis alles 19.40 välja ajama hakati. Ja et mul järgmisel õhtul palavik ja peavalu oli…

Aga see polnud veel kõik. A tuli mulle autoga järele, et linna minna. Veidi enne bussijaama oli foori taga toimunud avarii ja ta pidurdas järsult, et mitte eesolevale autole otsa sõita. Meie tagant tulev auto tegi sedasama – uhh, kergendus, kõik läks hästi… Kuni tuli tore takso ja sõitis meie taga olevale autole sisse, mispeale see otse loomulikult ka meile põmmu ära pani.

Õnnelik õnnetus. MITTE midagi ei juhtunud. Väike ehmatus küll, ok – aga meie auto jäi terveks. Meile sisse sõitnud auto esiots kah. Tagumisest ma parem ei räägi…

Nii et pommiähvardus ja ahelkokkupõrge ühe õhtu jooksul. Huvitav kogemus, indeed. Aga kui lubate, siis väga tihti ma seda korrata ei tahaks 😉

PS. Kes on Jüri Pino? Valisin Äripäeva soovitusel Isamaaliidu (nad on mulle alati sümpatiseerinud), väljendamaks rahulolematust praeguste võimulolijatega. Ma kahtlemata POLE rahul, aga mis vahet seal on? Kesk võidab Tallinnas nagunii…