2005 – Page 4 – Tikri blogi

Väsimus…

25/07/2005 / kutsumuse otsingud, rõõm, seltsielu, töö, ülikool / Leave a Comment

Tavaliselt on suvel rohkem aega. See suvi on olnud kogu aeg kiire-kiire-kiire. Kogu aeg kuskile minna, midagi teha. Iseenesest on see ju hea… Ainult et blogimiseks eriti aega ja viitsimist pole. Mul oli palju häid mõtteid, vist on siiani. Oma viimases postituses (millest on juba sada aastat möödas) lubasin suure suuga kõigest kirjutada, tegudeni pole siiani jõudnud.

Ega ma praegu ka ei viitsi. Põhjalikult vähemalt mitte.

Lõpetamisest nii palju, et see oli vinge. Või noh, vinge pole vist päris õige sõna. Mingit moodi pühalik. Kui ikka istud TÜ aulas ja vaatad ümberringi ja kuulad rektori kõnet… Oh, mul on nii hea meel, et ma selle kooli nominaalajaga lõpetasin – koos kallite inimestega, pidulikult. Hiljem poleks rõõm sellest pooltki nii suur olnud.

Lätis oli vinge. See on täpselt õige sõna. Jurmala veepark on enam kui vinge. Kui Auras on 3 tunni piletist küll ja veel, arvatavasti ei viitsi seal niigi kaua passida, siis Jurmalas olime terve päeva ja tüdimust ei tundnud kordagi. Külm ei hakanud ka enne päris õhtut… Siis, kui lõpuks mullivannid avastasime 😀 Ma tahaks nii kohutavalt tagasi!

Eesti karaoke MM finaal Haapsalus oli ka vinge. Uku ruulis täiega, mida oligi arvata. Pooled ürituse külastajad olid Uku fännid (või nii vähemalt tundus). See, et ta võitis, ei üllata vist kedagi 😉

Mnjah. Nüüd ma kirjutasin siis viimases postituses lubatust. Muidugi 100x lühemalt, kui need sündmused väärt on. Ma ei välista, et ühel heal päeval ja kirjutamise tujus võtan ma need põhjalikumalt ette. Aga võib-olla mitte. Näis.

Aga jõudes mu seekordse sissekande pealkirja juurde – ma olen nüüd tööinimene (silmaga näha ja näpuga katsuda saab Ülemiste keskuses). Ja vot sellepärast ma olengi kogu aeg nii neetult väsinud. Kui ikka jõuad koju õhtul kell pool üheksa, siis ei tee enam suurt midagi. Oleskled niisama ja kebid siis magama. Hommikul magad kah.

Nädalavahetused on ainus aeg end korralikult välja puhata, aga need on miskipärast kõik kinni. 15-16 Watergate, 23-34 minu suvepäevad, 30-31 A suvepäevad… 6. augustil Sky+ pidu, aga kuna nädal varem Saaremaal käidud, siis sinna vast ei jõua, ehkki tasuta pidu + Smilers & Toe Tag kõlavad ahvatlevalt. Märjamaa päevad on nagunii samal nädalavahetusel. Ah, mul on tunne, et oleme siis üldse kodus.

Ühel augusti nädalavahetusel tuleb veel Hiiumaa-tuur ja 20. augustil on Kristi pulmad. Vot nii. Kas jääb üldse mõni vabaks? Miskit vist ikka, aga aega ju veel on, plaanid võivad veel tulla. Tegelikult on ju hea, et tegevust jätkub!

Aga tahaks hoopis puhata ja mängida…

Tööl on muide üliväga lahe. Alguse asi, ähvardatakse mind. Eks see tüdimus kindlasti millalgi tule, aga praegu on kõik veel uus ja huvitav. Kolleegid on kõik noored ja lahedad inimesed. Tundub, et mõnusasse firmasse sattusin!

Ja siis on mul veel plaanid kooli minna. Tallinna majanduskooli. raamatupidamist õppima. Kas mul seda töö kõrvalt teha õnnestub, see on 10 punkti küsimus… Ehk isegi suudaksin? Aga kas ma TAHAN jälle seda ajun***i läbi teha? Kolm aastat ainepunktide jahtimist, kodutöid ja mis kõik veel? Oeh. Jah, ma tahan omandada raamatupidamisoskusi. Ei, ma pole kindel, kas ma tahaksin nende oskustega ka ülejäänud elu elatist teenida. Ei, ma ei tea, mida ma üldse teha tahan. Ei, ma pole kindel, kas ma suudan üheaegselt täiskohaga tööl ja koolis käia. Eks näis, mis saab. Kõigepealt vaatan, kas saan sisse. Aga karta on, et saan, sest see konkurss seal pole just eriti suur. Ok – saan sisse, mõtlen edasi.

Watergate, muide, oli ka lahe. Kats maalis mu mõlemal päeval ära ja nii ma seal ringi uhkeldasin 😛

Aga ma nüüd parem lõpetan, uni on.

Peatse jällenägemiseni. Kuu-paari pärast kirjutan vast jälle 😉

Lasnamägi – kodune koht

04/07/2005 / igapäevaelu, rõõm / Leave a Comment

Lippasin poodi, et hakkliha osta. Korjasin lifti põrandalt üles tühja suitsupaki ja viskasin selle prügikasti.

Küsisin T-marketi müüjalt 250g hakkliha. Tema arusaamine minu soovist oli esmalt pool kilo, siis 200g, siis 50g. Lõpuks sain siiski 258. Mul on tõesti tunne, et T-marketi personalipoliitikas on olemas punkt, mis KEELAB võtmast tööle ühtki eesti keelt oskavat inimest.

Millegi magusa otsinguil komistasin juustupulkade otsa. Magus jäigi ostmata. Peale kümmet on T-marketis täitsa inimlik käia. Inimtühi, ühesõnaga.

Teel koju avastasin, et Vikerlase keskuse koogipoe nimi on Magusa-onu. Pole seda kunagi varem tähele pannud, koomiline. See on muidu selline tore pood, kus kõik koogid on venelaslikult toiduvärvidega nii ebaloomulikuks tehtud, et ostma ei kutsu miski. Siiski-siiski leiab sealt ühe pärli OÜ Eddikonti (hea nimi) sefiiritordi näol, mis on tõesti hea. Nii et siis Magusa-onu. Võib-olla ka Magusaonu või Magusa onu, detailid jäid kahe silma vahele.

Üleüldse oli selline nostalgiline tunne. Kõik oli suht inimtühi. Juba ammu ei teki siin tunnet, et kedagi kardaks vms. Kõigega vist harjub. Ja kus veel oleks kodu läheduses viis suurt toidupoodi, millest vähemalt kaks (kui mitte kolm) on lahti kella 23ni. Millest kaks asub paari minuti kõndimise kaugusel, kolmas kümne minuti kõndmise kaugusel, neljas ühe bussipeatuse kaugusel, viies… No paar peatust vist. Säästukas, T-market, Rimi, Selver ja Maksimarket.

Peatuse kaugusel on korralik kaubanduskeskus, suht lähedal on ka Ülemiste. Perearstikeskus on käe-jala juures, McDonalds ja Hesburger mõlemad esindatud. Hiina toitu saab Ülemistest. Kesklinna sõidab bussiga 10-15 minutit.

Mida hing veel ihata võiks?

Ok, randa. Aga normaalset randa Tallinnas polegi. Selleks on Pärnu.

Rahu ja vaikust ja loodust. Kunagi ehk saab ka seda, aga praeguseks… On Lasnamägi üks päris mõnus koht. Ja, oh õudust, kodune koht. Ma vist hakkan segi minema.

Tegelikult peaksin ma heietama lõpetamistest ja Lätist ja Haapsalust, aga ausõna, täna ei viitsi. Ma luban, et selle nädala jooksul…

Eurovisiooni poolfinaal

20/05/2005 / TV/sarjad / Leave a Comment

Austria – rahvariided, mnjah. mõttetu
Leedu – kole tädi ja kole kostüüm. mõttetu
Portugal – show ja liikumine päris hea, aga laul ise – mõttetu
Moldova – vanaema taob trummi 😀 sõnad lahedad, actionit tehakse, aga meloodia suht jama
Läti – BOOOORING (A: bullshit, vahetaks kanalit, mingid läti peded, oleks vähemalt eidedki. vanaema oli lahe)
Monaco – ilus kleit, ilus tibi, värskendav prantsuse keel, jama laul (A: rõve lill, siiani kõige pandavam eit, aga ikkagi hala. natuke hiljem: mis karjub krt, jäägu juba vait, laske vanilla ninja või suntribe peale)
Iisrael – ilus tädi, ilus kleit, ilusad rinnad 😀 laul isegi veidi parem kui eelmised… aga sellegipoolest mitte midagi erilist (A: oh, tissid :P)
Valgevene – no mida kleit! laul on kah selline suvaline… ahhaa, riiete kaotamine kah (A: oh, sellel tädil on ikka powerit ka, raisk)
Holland – igav-igav-igav (A: sel nekul on ka tissid… järjekordne bla-bla)
Island – hästi ilus tädi, jube kahtlased püksid, suht igav laul
Belgia – uhh, kui igav. ja pede tõesti (A: peede! vahetaks kanalit)
EESTI – peaaegu et häbi tunnistada, aga mulle on see lugu isegi natuke meeldima hakanud
Norra – IRW. ei, tegelikult päris lahe 😀 ehkki laul iseenesest pole jälle midagi erilist. ei, siiski – lahe 😀 (A: pederokkar. aga see on päris hea, raisk. peaks ka omale kaabu muretsema)
Rumeenia – esimesed paar takti oli nagu my heart will go on algus… sa süda, millised rinnad! aga laul on jama (A: jälle mingi eit! tissidega vähemalt. kle, see on päris hea lugu)
Ungari – noks 😀 päris kõva show. ja laul ka 😀 (A: uuu… paljas säär! ei, reis… mingid sukad on ka või? ei ole. tripiga sukad võiks olla)
Soome – igav… (A: mingi pede, rsk. mingi nutulaul on see ju!)
Makedoonia – äh, ei tea. suht mõttetu (A: roosa. kui tema pede pole, siis pole keegi pede. oh, mingid tibid)
Andorra – no… päris kenad kutid 😛 aga laul – jama (A: mingi mõttetu jura ju. suure suu eest ei anta siin esimesi kohti)
Šveits 😛 – ei, päris hea – ninjad on arenenud! aga actionit veits vähe… (A: ohoh, see on vist päris normaalne asi kohe! vähe möllu teevad seal, showd võiks rohkem olla)
Horvaatia – huvitav… või siiski mitte (A: vähemalt midagi muud, kui et armasta mind igavesti või miks sa mind ei armasta või armastus öös. veidi hiljem: mõttetu! *läheb kööki*)
Bulgaaria – booooooring
Iirimaa – no actionit nagu oleks, aga mingit erilist muljet sellegipoolest ei avalda (A: *sätib end minu õla najale magama*)
Sloveenia – päris ilus mees. aga igav laul (A: *magab*)
Taani – hehee. palju pedekaid (A: *magab endiselt*)
Poola – ja ennäe imet… jälle pedekas. krt, kui ma järgi mõtlen, siis eelmise aasta eurovisioonil olid ka kõik mehed jumalast peded. aga pöördudes tagasi poola juurde – mingi haige läll! (A: *magab ikka veel*)

Ja finaali pääsevad…

Ungari – noks 😀 v. hea, oli seda täiesti väärt
Rumeenia – eh… ei tea…
Norra – lahe, rokkarid finaalis 😀
Moldova – vanaema lööb trummi 😀 v. hea
Iisrael – ainult tissid olid head
Taani – need pedekad…
Makedoonia – pede roosas
Horvaatia – puhh… mida iganes
Šveits – jee, ninjad
Läti – see oli ju BOOORING!

Mnjah, kõik laulud, mis mulle meeldisid, said finaali… Peale Eesti muidugi. Aga tegelikult on see neile paras!

Juhhuu… Postimees!

18/05/2005 / edevuse laat, rõõm / Leave a Comment

Kui kehamaalingute võistlus Tartu Postimehe kevadpäevade kokkuvõttest täiesti välja jäeti, olime võrdlemisi nördinud, aga leppisime asjaga – mis siis ikka. SEE ei tulnud pähegi, et materjali kunagi hiljem kasutada võiks. Nagu välja tuli, saime oma tagaküljeloo pool kuud hiljem siiski kätte. Kusjuures küsitav on see, kas keegi meist seda märganudki oleks, kui võistlusel osalenud inglinoormees poleks mulle reiti kirjutanud ja sellest teada andnud – kui hästi järgi mõelda, ei tea ma sedagi, kust ta mu reidi kasutajat teadis…

Ma ei ole Cosmo-tibi!!!

12/05/2005 / meedia, virin/urin / Leave a Comment

Tellisin Cosmo. Olin alates selle eesti keeles ilmuma hakkamisest saadik kõik osad kelleltki laenanud ja läbi lehitsenud/lugenud – esimese kaanest kaaneni (ja tõesti LUGENUD), teised valikuliselt. Kuna kampaania oli ahvatlev – mu praegune ripsmetušš pärineb jõuludest 2003, nii et nagunii on uut vaja, silmapliiats ei tee kunagi paha ja 50 000 eest šoppamist Kaubamajas tundus eriti ahvatlev – siis mõtlesin, et otsekorraldus mind ju ei tapa. Nüüd siis tuli minu esimene isiklik Cosmo mulle postkasti.

Lugesin selle järjest läbi – ok, lõpus hakkasin juba lehitsema, sest aina igavamaks läks. Aga mitte ükski artikkel ei tekitanud minus ahhaa-elamust. Pea kõik teemad on minu jaoks mõttetud:

Cosmo 10 käsku – no eriliselt mõttetu rubriik iga kuu, tundub, et USA oma pealt Eesti oludele mõtlemata sõna-sõnalt maha tõlgitud
mood – I couldn’t care less, kõik need pildid on mõttetud, ükski ajakirjades soovitatud (riietus)ese pole mulle ei välimuselt ega hinnalt kunagi meeldinud
dieet/trenn – ei harrasta kumbagi ja ei tunne ka vajadust – igasugune kuidas-saada-ja-jääda-saledaks teema on minu jaoks TÄIESTI mõttetu
meik/soeng vms – TEGELIKULT ma ju tahaks ilus välja näha küll, osata ennast igat moodi meikida ja põnevaid soenguid teha – aga kuna mul pole selleks erilist annet ja ma ei leia, et ma loomulikus olekus eriti kole oleks, ei vaevu ma neid nippe proovima – ma lihtsalt ei viitsi jamada. Pigem lasen vajadusel endale meiki-soengut teha mõnel sõbrannal, kes seda oskab ja naudib – selliseid õnneks leidub 😛 Enamik aega käin meigita ja hobusesabaga – ülal asuv ripsmetuši-jutt peaks üldiselt kõik ütlema
kuidas leida meest/”seda õiget” – olemas, mõttetu
kuidas teada, kas mees on “see õige” – ma juba tean, mõttetu
kuidas “seda õiget” hoida – saan sellega omast intellgentsistki hakkama, mõttetu
kuidas mehest aru saada – hmm, no sel teemal VAHEL leiab mõne asjaliku mõtte ka, aga enamasti on need siiski sellised… mõttetud soovitused
kuidas õigesti/paremini šopata/pidu panna/vms – ei harrasta kumbagi Cosmo-tibi moel, mõttetu
seks – hmm… sealt leiab ka kohati mõne asjaliku asja, aga enamasti pigem totraid nõuandeid, kuidas söögitoas seksida?!?
kuidas karjääri teha – ei tegele sellega veel – kunagi ilmselt hakkan, siis on neist artiklitest ehk rohkem kasu…

Ja neid näiteid võiks tuua veel ja veel ja veel. Inimesed huvitavad mind vast kõige rohkem, aga see oleneb ka suuresti artikli suunitlusest ja põhjalikkusest.

Aga otsekorraldust ära katkestada ka ei viitsi. Veel.