September 2006

Hurt

I hurt myself today
To see if I still feel
I focus on the pain
The only thing that’s real
The needle tears a hole
The old familiar sting
Try to kill it all away
But I remember everything

What have I become?
My sweetest friend
Everyone I know
Goes away in the end
You could have it all
My empire of dirt
I will let you down
I will make you hurt

I wear this crown of shit
Upon my liar’s chair
Full of broken thoughts
I cannot repair
Beneath the stains of time
The feelings disappear
You are someone else
I am still right here

If I could start again
A million miles away
I would keep myself
I would find a way

You could have it all
My empire of dirt
I will let you down
I will make you hurt
If I could start again
A million miles away
I would keep myself
I would find a way

NIN – Hurt

Tahaksin tõmmata pimedas nurgas kägarasse ja rahus haavu lakkuda. Aga ma ei saa, see poleks mina. Mina muundan kogu oma valu vihaks. Ja see tuleb välja elada. Soovitavalt selle peal, kes selle põhjustas. Hoia alt, Lepp, sul ei vea, et sa pead minuga koos töötama.

PS. Sõrme lõikasin kah. Sakilise noaga. Mitte küll meelega…

Nojah

Romantilise komöödia vaatamine tundus minu praeguses olukorras algselt täiesti hea ideena. Ma ainult unustasin ära, et nad lõppevad kõik ühtemoodi – vastupidiselt sellele, kuidas asjad päriselus lõppevad.

Võeh.

Déjà vu

Seks ja linn. Berger jättis Carrie maha märkmega post-itil, ehkki ta oli päev varem pärast nädalast pausi lilledega tema ukse taha ilmunud ja tahtnud uuesti proovida.

Minul polnud lilli ega isegi märkmepaberit. Ainult nädalane paus, “ma ei soovi sind kaotada” ja päev hiljem lihtsalt järjekordne kadumine.

Huvitav, kes on minu Petrovsky ja kas ma lõpetan lõpuks jälle A-ga (hõkk)? Ausalt, ei tea.

Aga hetkel tunnen ma ennast täpselt nagu Carrie. Vaatasime Murakaga need kaks osa uuesti üle – nii palju ahhaa-elamusi pole ammu saanud. Niisiis – kui tahate teada, kuidas minu ja Lepa vahel kõik läbi sai, siis vaadake ära Seksi ja linna 6. hooaja kuues ja seitsmes osa: Hop, skip, and a week ning The post-it always sticks twice.

PS. Ilves sai presidendiks – midagigi head selles näruses päevas.

Loodetavasti algas teie sügis ilusamini kui minu oma…

KATKI

Ma ei suuda enam nutta.

Ma nutsin sellest hetkest alates, kui ma uksest välja sain, nutsin terve tee trammis ja teel Regaliasse. Nüüd olen ma mõneks ajaks tühjaks nutetud. Aga ärge hetkekski arvake, et mul on vähem valus, kuna ma ei nuta, vaid keskendun vihale.

Ma olen nii katki, et ma ei mäletagi, millal ma viimati nii katki olin.

Kunagi hiljem seletan pikemalt.

Scroll to Top