Mul ei ole sõnu. See on lihtsalt nii absurdne.
Ma ei saa aru, miks ma töötan ikka veel kohas, kus ilmselgelt ei hinnata mu pingutusi karvavõrdki, vaid arvatakse selle asemel, et ma kasutan oma tööaega ebaratsionaalselt ja tekitatakse pseudoprobleeme mu riietumisstiili teemal, mis on ilma igasuguse kahtluseta s*taks hea ja kui müüginumbreid üldse kuidagi mõjutab, siis ainult positiivselt.
Ma ei saa aru, miks mul tuleb ikka veel iga natukese aja tagant tunne, et ma võiks siin actually midagi paremaks teha (ja raban selle nimel nagu hull) ning et ehk polegi uue töö otsimisega nii väga kiiret (seda enam, et palk järgmisest aastast ka paremaks läheb).
Õnneks hoolitseb juhtkond selle eest, et mind iga jumala kord sama kiiresti maa peale tagasi tuua.
Ma andsin jälle alla.
Tahan uut tööd. And I’m working on it!
hoia siis mitu rauda tules 😛