Kanters tõi mulle kunagi Londonist neoonroosad käerauad ja kurtis vist miski hetk, et ma neid ei kasuta (aga äkki ma nägin seda unes?). Juhtisin ta tähelepanu sellele, et minust on isegi pilt Orkutis nendega 😛
Igatahes. Tegelikult tahaks need päriselt ka sisse õnnistada 😛 But it takes two, you know.
Eh, jäävad nähtavasti paremaid päevi ootama. Seni on lihtsalt armas sisustuselement (ka oluline).
Kardetavasti ei aja ma enam kuigi adekvaatset juttu.
Ma ei suuda uskuda, et homme on vaba päev.
Tulin töölt ära jälle viimase trammiga.
Deliirium. Endiselt.
Aga arvutikapid on ilusad.
😛