So long, farewell…

Reedel oli siis Muraka lahkumispidu. Miks ma sellest varem ei kirjutanud, küsite? Väga lihtne – oigasin eile terve päeva voodis ja ravisin elu kõige hullemat pohmakat. Sellest loo moraal: liiga vähese vaba aja omamine ja sellest tulenev tunne, et neid väheseidki vabu päevi tuleb täiega ära kasutada (loe: vabale päevale eelneval õhtul suuremal hulgal siidrit viinaga tarbida) ei ole enamasti õigustatud ja lõppeb nii, nagu ülalpool juba mainitud: terve su reaalne vaba päev läheb pohmaka ravimisele.

Mina igatahes õppisin sellest midagi! Avalikke idiootsusi seekord õnneks ei teinud, vähemalt see läks hästi 😛

Igatahes olid kohal kõik vanad ja uued (v.a. need, kes välismaal) ja ma ütleks, et pidu oli tore.

Viimane õhtu koos Murakaga möödus traditsiooniliselt: McDonalds ja America’s Next Top Model. Traditsiooniliselt kallasin ma pool kruusi piima voodisse ja traditsiooniliselt avastasime, et osa, mis pidi pealkirja järgi olema 7. hooaja finaal, oli tegelikult hoopis eelviimane. *tige*

Ja täna hommikul kell viis läks Murakas taksoga lennujaama. *nukker*

PS. Avastasin, et üks väga oluline pilt jäi kollaaži panemata – eelmise suve lõpus inventuuri ajal tehtu nimelt. Aga mul on aega asja parandada, kuni Murakas USAst tagasi jõuab 😛

2 thoughts on “So long, farewell…”

  1. Pingback: Ääretult südantsoojendav » Tikri Päevaraamat

  2. Pingback: Kolimistest » Tikri Päevaraamat

Leave a Comment

Your email address will not be published. Required fields are marked *

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

Scroll to Top