Maitea, pidin magama minema või nii.
Tegelikult tekkis suhtlemisvaegus hoopis (palju tikrilikum, noh).
Ja tahtsin teiega jagada oma muret, et mul on MSNis (hetkel) mitu inimest, kellega on kange kiusatus rääkima hakata, aga ma ei tee seda (peaaegu kunagi), sest midagi head sellest nagunii ei tuleks.
List on muidugi pikad pandavad poisid. Täidavad mu südame hellade mälestustega ja muu taolisega. Aga on kahjuks (suhteliselt) kättesaamatud. Ilmselt ongi nii parem. Vähemalt on, mida mäletada. Või millest unistada.
Ja pean vajalikuks mainida, et ma ei kõnele siinkohal ei poiss Lepast, kes on hetkel offline ega tekita minus üldse sedasorti helli tundeid (nostalgiat jmt, seda küll, aga selleks läheb vaja rohkemat, kui MSNi vaatamist, ka ei karda ma temaga rääkida) ega ka idioot (eks ilusast) poisist, kes juba ammu mu MSNi listist välja lendas (kõigepealt kuumade poiste grupist, siis lõplikult).
Taramdaraa… Jõulud 🙂
EDIT: Nimetasin ja tõstsin oma MSNi gruppe natuke ringi, nüüd on mul ka kuumad poisid ja kuumad tšikid nagu Lepal 😛 Oioioi…