…et mu tujud ausalt vahelduvadki ühe minutiga. Eriti armas on see muidugi siis, kui need lähevad halvast heaks 😛
Täna hommikul on elu kohe tõsiselt lill. Ärkasin isegi natukene ENNE kella (mis siis, et üles tõusin ikka alles pärast poolt tundi telefoni vaigistamist) ja väljas oli pime ja elektriküünlad aknal olid ilusad. Ja mul pole enam süda paha, nii et ma sain endale harjumuspärase suure taldrikutäie võileibu ja tassi kohvi teha (ma OLEN üritanud hommikuti putru sööma hakata, aga mnjah), et need rahus voodis teki all, läpakas süles, ära tarbida.
Ja kui mu tuju järgmise tunni ajaga jälle halvaks ei lähe, siis kirjutan teile tööl oma nunnust pühapäevast. Tööl sellepärast, et seal on Lepa tehtud hindamatu väärtusega pildid, mis on oluline illustreeriv materjal.
So long, my dears!