Nunnu pühapäev

Võib-olla peaks alustama sellest, et mul oli pühapäeva hommikul suhteliselt s*tt tuju. Olin enda peale ikka veel kuri, et kogu laupäeva pohmakale raiskasin (ehk siis pigem selle peale, et reedel nii palju jõin) ja natukene kurb, et Murakas lõplikult läinud on.

Aga siis tuli ema ja tõi mulle palju süüa ja õmbles mu pluusile nööbid ette (sest ma ise ei viitsinud) ja üldse oli tore.

Ja kui ma alguses mõtlesin, et ei viitsi Oriflame’i jõulupeole ka minna, siis rääkisin natukene telefonis Lepaga ja ta tegi ka mu tuju paremaks ja ma mõtlesin, et peab ikka minema 😛

Hea otsus oli.

Ma siinkohal vabandan ette kõigi Oriflame’i konsultantide, sealhulgas mu enda ees – ärge võtke kogu järgnevat juttu südamesse. Tooted on ausad ja mulle üldiselt väga sobib kontseptsioon sellest, et ma ei pea kosmeetikat ja muud taolist poest otsima, kus käimine on tüütu ja valik liiga suur, vaid võin kõik ühest kataloogist ära tellida, täitsa soodsalt pealegi. Olen seda juba üle aasta teinud.

Mulle lihtsalt ei istu need püramiidskeemiga asjad. On inimesi, kes oskavad sellega ilusti tegeleda, Kats näiteks, respect talle (tänu temale ma Oriflame’is olengi) – ei ole asja, mida ta Oriflame’i kohta ei tea, oskab alati kõike soovitada, ei ole küsimust, mis vastuseta jääb. See on täitsa äge.

Aga noh, siiski, see oli ülimalt lõbustav viibida peol, mida hästi palju inimesi hästi tõsiselt võtab. Vene pidu stiilis sära ja hiilga, palju keskealisi korpulentseid venelannasid lumekuninganna kostüümis jmt. Inimesi kutsutakse lavale stiilis: NEMAD on jõudnud X protsendini, tatataa, julgustav muusika, aplaus…

See oli nii kole, et see oli ääretult lõbustav. Veetsime Lepaga aega peamiselt baarileti ääres alkoholi tarbides (apelsinimahl pisangi ja viinaga ainult 30 krooni!)

Ja õhtu naelaks oli muidugi Anne Veski, keda ka teie selles postituses läbi Lepa hindamatute kaadrite nautida saite.

Lõbustasime ennast kaks tundi ja tahtsime siis minna Rockstarsi kohvi jooma, aga kuivõrd seal oli mingi raha eest toimuv üritus ja Woodstocki soojade jookide masin oli katki, lõpetasime ikka siidri/õlle taga. Sellest moraal, et saatuse vastu ei saa (päeva keskel olin veel täiesti kindel, et ei tarbi üldse alkoholi).

Aga nunnu oli.

PS. Kats, ausalt, ära võta isiklikult! Mul on VÄGA hea meel, et sa meid kutsusid 😀