MIKS TE TEETE MINUGA NII???

Vähe sellest, et Marko helistas mulle reedel kell kolmveerand kümme ukse tagant ning teavitas mind, et ei saa sisse (mida MINA tegema pean, oma vabal päeval sind sisse laskma tulema või???), täna helistas Lepp mulle KÜMME minutit enne avamist ning teatas, et tal on 39 palavik.

TRA. TRA. TRA.

Minu AINUS vaba päev selle nädala jooksul konkreetselt rikuti ära. Ma küll keeldusin tööle minemast, aga mind aeti siiski hommikul üles (nii palju siis välja magamisest) ning ma veedan päeva mõeldes, kuidas palavikus Lepp on tööl ja lihtsalt EI TEE mitte midagi (ma tunnen teda küll, sellisel puhul ta ei teeks isegi siis, kui tegelt natuke rohkem jõuaks) ning Keily peab tegelema kõigega, mida ta ei jõua/oska ning see meeletu hunnik kaupa, mille vastuvõtmise eest Lepp täna hoolitsema pidi, kuna tegeles eile õhtul ainsatel vabadel hetkedel OMA asjadega, sellal kui mina pea kella üheteistkümneni mingeid faking patareisid lugesin, sest selle pudi organiseerimiseks polnud lihtsalt tööajal aega, see KAUP on homme ENDISELT kõik seal + Lepp on veel haigem + on jõulunädal ja tarbijad on hullunud.

Ma ei teagi, mis oleks halvem variant, kas terve päeva sellele mõelda, mis mind ülejäänud nädala ees ootab või siis lihtsalt tööle minna. AGA MA EI TAHA TÖÖLE MINNA, KURAT VÕTAKS!!!

MINGE KÕIK P*RSE!!!

Sellistel hetkedel ma vihkan oma tööd. Ja Leppa, kes on süüdimatu. Ja ülemust, kes ei leia kolmandat inimest. Ja ennast, et ma olen nii kuradi kohusetundlik.

Ma ei taha olla kuradi f*cking asendamatu (ja just seda ma hetkel tundun).

MINGE P*RSE, teie kõik ja suur aitäh selle eest, et te suutsite mu ainsa ja nii vajaliku vaba päeva p*rse keerata, sest p*rses on see nüüd nii ehk naa, sellele asjale EI OLE head lahendust.

Olen täiesti meeleheitel.