…samal ajal olen ma olnud tund aega Londonis.
Enne kui ma ära unustan, on vaja kirja panna kaks asja:
1) kõige absurdsem kompliment, mis mulle kunagi tehtud on – sa polegi nii kandiline, kui välja paistad
2) kolmekümne aasta pärast peab uuesti proovima, kas laubale on võimalik maasikat teha
Kui seda on ikka vahel juhtunud, et mina kogemata kellelegi maasika teen, siis praegu ilutseb see minu kaelal. Või on need hambajäljed? Ma pole päris kindel. Naljakas.
Peppersack on vastikult kallis koht, aga nende juustukreemsupp krevettidega on jumalik. Hädaga ostsin. Maksin viiskümmend krooni. Röövimine. Aga maitses siiski kuradi hästi. Ma ei mäletagi, millal ma viimati nii head suppi sain.
Peaksin tegelema tuhandete pisiasjadega, mis kõik peavad kahe nädala jooksul korda aetud saama, aga ma vaid luuserdan tööl ja veedan õhtuid Levikas. Halb. Aga mis teha. Kevad.
Küll kuidagi ikka saab.