Sedapsi siis. Vabandan sügavalt pika vaikuse pärast. Olen viimased viis päeva konstantselt purjus ja/või pilves olnud ning veetnud kodus vaid paaril õhtul täpselt nii palju aega, et riideid vahetada ja duši all käia. Rangelt võttes oli võimalus internetti kasutada pidevalt olemas, aga tutkit ma seda teha viitsisin, kui enda arvutit käepärast polnud. Ehk siis mailid said loetud, aga blogi jäi kirjutamata.
Kõigepealt ma panen siia lubatud pildi piimast. Siin on siis 6, 4 ja 1-pindised variandid. 6 pinti on ca 3,4 liitrit. Muud arvutused võite ise teha. Mulle igatahes meeldib, kui piima suurtes kogustes müüakse 😛
Aga jah. Teisipäeva õhtul mõtlesin, et annan Iirisele & Kayle natukeseks rahu ja lähen ühe endise Eesti töökaaslase juurde jooma.
Ma üldiselt arvan, et see oli päris hea mõte.
Lühidalt tegelesin terve ülejäänud nädala täiesti süüdimatu absoluutselt mitte millegi asjaliku tegemisega (mis algas näiteks sellest, et magasin iga päev vähemalt kella üheni) ja kämpisin Swammiga erinevate eestlaste juures.
Tulemuseks totaalne ja peaaegu et kõike hõlmav pohhuism ja just seda mul oligi siin siiani vajaka jäänud.
Ma muidu homme kavatsen jälle korralikuks hakata. Tööd otsida ja nii. Üks tüüp, kellega ma tuttavaks sain, töötab hotellis ja mul on selle hotelliketi personaliotsingu ankeedid ja ma peaks neid täita vuhtima ja nii. Homme… Khm.
Elamise koha pealt ka ei tea, mõtleme, et ehk oleks eraldi ikka kergem leida, sobiva hinnaga kahe magamistoaga variante pole just üle mõistuse palju saadaval. Aga muidu me peame siit vist 20. aprilli paiku välja kolima, nii et aega pole eriti. Homme… Khm.
Ühesõnaga homme hakkan korralikuks.
Aga kui jätta kõrvale fakt, et ma nii pikka aega nii süüdimatult aega veetes lõpuks iseendale ka veidi süümepiinu hakkasin tekitama, siis oli mulle seda läbu vaja. Sõna otseses mõttes aega maha võtta ja mitte millegi pärast muretseda (või noh, muretseda ikka, näiteks sellepärast, et ma ei suuda oma mõtteid üle kahe sekundi ühele asjale kontsentreerida ja muudel taolistel kohutavalt olulistel teemadel).
Ma nüüd jõudsin üle pika aja pikemaks ajaks koju (kolmapäeva õhtul olin kaks tundi ja eile õhtul ka umbes nii vist) ja sain isegi wifi oma arvutis tööle (seda luksust pole juba väga ammu olnud) ja kirjutan kohusetundlikult blogi ja – juhhuu – saan seda normaalselt illustreerida.
Et pildimaterjali siis veel teile.
See on vist Green Park. Miski päev käisime Ronniga seal jalutamas. See võis olla… Neljapäev näiteks. Või midagi sellist.
Oravad Eestis just nii avalikult ringi ei lase, nagu siin. Rebased ka mitte (neid ma pole näinud ise, aga pidavat olema igal pool):
Suvaline ühistransport. Selle mõttega, et oma nägu tuleb ju ikka ka ära näidata:
Brixton:
Ma pole päriselt kindel, kus ma need pildid tegin:
Buckingham Palace’i nägin ka ära, aga see oli konkreetselt NII kole, et ma ei pane siia pilti. Tegin küll paar tükki. Eriti inetust seal ees asuvast kujust tegin kah. Aga mõttetuid pilte pole mõtet näidata, eks. Vaadake parem ilusaid tulpe, mis seal palee juures olid:
Millalgi käisime Camdenis. See oli vist laupäev. Ma pakun. Ja jõime mingi kanali kaldal õlut. Ja siis ma pildistasin igasuguseid asju:
Vot selline nädal siis oli.
Homme hakkan (loodetavasti) korralikuks – ega ma igavesti nii süüdimatu olla saa, te ju teate küll mind, kaks vastandlikku poolust, pohhuism ja ilge korralikkus… Aga tõesti, ma olin ikka nii elusügavas masenduses enne, see on nüüd läinud. Küll kõik kuidagi paika loksub!
Ilm on siin üle mõistuse ilus, täna oli miski 23 kraadi või nii, kogu nädala on soe olnud.
Ma parem ei luba, millal ma teile jälle midagi kirjutan. Kes see krt teab, kuidas elu läheb.
So long, my dears!
EDIT: Kui mu blogil 10 000 külastajat täis sain, magasin selle maha. Otse loomulikult pidi 20 000 juures sama asi juhtuma. Mis seal’s ikka – ootame, kunas 30 tuleb.
EDIT 2: Kui keegi oskab soovitada, kuidas koduste ja mitte midagi maksvate vahenditega põiepõletikku ravida, siis andke nõu. Olen kunagi mingeid kapsleid või pille või midagi taolist söönud ja teed on vist ka selle vastu, aga rohu ostmiseks raha pole ja teed ma enivei ei joo. Peab vist lihtsalt ootama, kuni üle läheb. Äärmiselt ebameeldiv. Käi veel öösel parkides joomas…
Leesikatee on märksõna. Eestis vähemalt apteekidest saadaval ja hästi odav. Kuidas (ja kas üldse) see inglise keeles on, pole aimugi.
jaa, ma mäletan, et kui ma väike olin, siis raviti põiepõletikku nii, et pandi ämbrisse kuum aurav vesi ja mind siis palja tagumikuga sinna ämbri otsa istuma. ja selline “aurutamine” aitas ka! ausalt.
joo midagi haput ja palju. cranberry (eestikeelne söna ei tule meelde, usun et eelistad inglise keelt rootsi keelele) mahla vöi sidrunimahla näiteks.
ilgelt korralikult pohhuist oled sa tõepoolest!
kui välja ei ravi, jääb eluks ajaks kummitama…
Jah, ma oleks kummeliteed soovitanud.
Ja hoia enda vastav piirkond soojas. (Alaselg siis, ennekõike. Ja mis teie mõtlesite?)
Kranbeer on jõhvik.
re: kaidi
mida välja ei ravi? pohhuismi?
Täiesti plaaniväline ligi nädalane puhkus toimus :S
Muhahaa. Swammil on nüüd süümepiinad. Tikker on paha 😛
Btw, sa vahetad oma Bloggeri kasutajaid tihemini kui sokke ja ajad mu lugejaid segadusse 😉
Swamm-Smaug-Kaspar 😀 Ahjaa – räägitakse, et heal lapsel mitu nime…