Meil on Vaskaga Suur Plaan – kui minu suhe peaks mingil põhjusel nihu minema (ma muidugi siiralt ja südamest loodan, et EI lähe, aga plaanid peavad igaks elujuhtumiks olema, eks), siis läheme järgmisel aastal koos Ameerikasse.
Need, kes mind rohkem teavad, teavad ka seda, et USA on olnud aastaid mu kinnisidee. Ei, ma ei taha kohe kindlasti sinna päriseks minna, ma olen kindel, et sealne elu hakkaks mulle kõige oma kommertsiga närvidele käima (ja Epu blogi vaid kinnitab mu arvamust), aga ma tahaks seal nii aasta-paar olla ja elada ja töötada, et saada seda kogemust, et näha maailma. Miks just Ameerika? Ma ei teagi, aga see on alati üks suur unistus olnud. Loobusin sellest (ajutiselt), kuna see tundus olevat liiga kaugel ja liiga keeruline, elamis- ja tööload, transpordikulud jne. Aga nüüd, kus Londoniga on ots lahti tehtud, ei tundu miski enam nii keeruline, pealegi on kahekesi, eriti koos sellise hulluga nagu Vaska (ja ta on seal ju varem käinud, tal on kogemusi), ikka palju kergem.
Et see kõik tundub juba palju reaalsem. Aga eks *kunagi* ole näha – kuhu minu eluke loksub. Sest just sellisele järeldusele me jõudsime – kui see on ette nähtud, siis loksuvad asjad paika. Kui ei, siis on järelikult midagi muud lahedat juhtunud.
Nii ongi.
—
Ja teine asi, millest rääkida tahtsin – mulle hirmsasti meeldib Delfi veebimaja projekt (mh, selleni ei vii Delfi pealehelt enam ükski link, kas nad on putka kinni pannud v? Otsinguga ainult leidsin). Ma tean, et see on saanud igasugust kriitikat ja et kindlasti pole see mingi absoluutne tõde ja kõik asjad, mida seal parimaks tembeldatakse, pole seda kindlasti mitte, et selle autor pole ehk nii tark ja kõigeteadja, kui arvab… Aga see on siiski äärmiselt sisukas ja huvitav… Ja mina tahaks ka kunagi nii maja ehitada. Ja see oleks jälle üks asi, milleks oleks palju raha vaja (nagu söögi puhulgi) – et saaks ehitada nii, et oleks looduslik ja vastupidav ja naturaalne ja ilus ja parim lahendus, mitte lähtuda sellest, mis on odav ja mugav.
Iga artikliga saan teada nii palju põnevaid asju, mis on tänapäeval olemas, et elu mugavamaks teha… Hämmastav.
Ja üleüldse on naljakoht rääkida teemal “Tikker hakkab maja ehitama”, sest mina loen kõiki neid artikleid sellise ahhaa-efektiga, et näe – seda on ka vaja ja sellele tuleb ka mõelda ja oh, selliseid asju annab ka tänapäeval teha – ja võtan kõike puhta kulla pähe… Ja kui seal on vajalikke asju, mida ei mainita, siis mina seda ju ei tea, sest ma ei tea maja ehitamisest mitte midagi. Selleks ongi spetsialistid, aga oi, kui palju jutte oleme me kõik kuulnud sellest, kuidas korralikest ehitajatest on puudus ja kui sa oled veel loll naine, kes mingid suvalised töllid palkab… Aga noh, unistada võib ja tuleb – suurelt – seda olen ma alati öelnud, pealegi, olgem ausad, kui ma ükskord reaalselt maja ehitamiseni jõuan, siis on mul kindlasti juba perekond ja suur tark mees, kes teab kindlasti kõike, muig.
Igatahes, kui nad teeks sellest projektist raamatu, siis ma ostaks selle omale öökapiraamatuks. Et lugeda ja unistada. Ja oma unistus ühel heal päeval ellu viia.
Surfan nüüd edasi. Kui midagi uut ja huvitavat leian või mõtlen, siis kirjutan jälle, mul täna seesamune… Verbaalne kõhulahtisus (nüüd sai vist õige väljend) 😛
ära unusta:
2×3 last
2 meest
las vegas
holland
ja kael (ju nõu vat i miin)
türgi tõmmud mehed
ning igaljuhul meil hakkab olema lõbus. seiklus. või siis midagi muud.
ei, peaasi on omada Plaani.
ja hea, et sa oled olemas.
Mina rääkisin küll Egiptuse meestest, aga kurat, Türgi omad võtame ka ette! (seletuseks asjatundmatutele – me plaanime pensionipõlves, kui meie abikaasad on vanadusse surnud ja lapsed suured, soojale maale ilusaid tõmmusid poisse tagumikust näpistama minna 😛 )
Olgu see siis Egiptus, Türgi, USA, Holland või Las Vegas, aga SEIKLUSED tulevad, indeed!
See ON Plaan.