Apaatia

Offtopic:

Your profile views:
Since Feb ’06: 5,032, Last week: 3

Et nagu mind on Orkutis terve selle nädala jooksul ainult kolm korda vaadatud??? Oi, ma hakkan vist populaarsust kaotama.

(jah, see oli iroonia, kui keegi veel aru ei saanud)

Aga muidu on nii, et täna hommikul jooksis juhe täiesti kokku. Nii, kui kella peale üles ärkasin, siis vihastasin meeletult. Vihastasin ja sattusin täielikku masendusse. Nutsin pool hommikut ja veel töö juures ka.

Aga noh… Tööl on nagu alati. olgu nii s*tt tuju kui tahes, lõpuks läheb ikka korda. HEAD tuju ma küll tänase päeva jooksul ei saavutanud, aga John üritas mind pidevalt naerma panna (jube armas temast) ja see tal vahel õnnestus ka. Isegi Egle tuli kallistama ja lohutama ja… (ma ei tea, Eglega on üldse kummaline teema, ta oli alguses see kõige bitchim supervisor, aga nüüd saame jumala okeilt läbi ja noh, naljakas lihtsalt)

Et tuju… Läks vihast ja masendusest apaatiaks. Ei jõua enam suurt midagi tunda. Ilmselt on apaatial mingi seos ka faktiga, et ööl vastu laupäeva magasin 2h (ja sedagi poolärkvel seisundis, sest uni lihtsalt ei tulnud), päeval magada ei jõudnudki ja täna öösel… Sai vist kõva seitse tundi (*pööritab silmi*)… Millele järgnes üheksatunnine tööpäev ja siis käisin veel Iirisega mingit tuba vaatamas, nii et koju jõudsin 23 paiku.

Ma eeldan ja loodan, et homme on tuju parem, sest noh, hommik on õhtust targem ja ma ei ole ju kunagi eriti pikalt masenduda osanud. Lihtsalt üle viskas. Nüri abitusetunne tuli. Aga ma kordan endale, et kolme nädala pärast kolime ja siis peaks enamik praeguseid probleeme (vähemalt teoreetiliselt) lahenduse leidma. Ma muidugi ei kahtle, et siis tulevad uued ja teistsugused…

Rääkisin eile õhtul emaga ja mõtlesin pikalt oma rahaasjadest ja jõudsin järeldusele, et katsun kõik oma võlad tagasi maksta selleks ajaks, kui Pips augusti keskel siia tuleb. Sinnani on kuus nädalat ja iga nädal £150 kõrvale pannes peaks ilusti hakkama saama – esimesed kolm nädalat uue korteri üüri ja tagatise jaoks, järgmised kolm emale võla maksmise jaoks.

Häda on muidugi selles, et ma teenin nädalas nii umbes £140-£200… Khm, jah. Aga väljaminekuid peale bussipileti (nädalas £14) ja söögi (mille pealt, olgem ausad, annab ikka kõvasti kokku hoida) eriti olla ei tohiks. Ütlesin Tarasele, et tahan kindlalt kuus päeva nädalas töötada ja pealegi tõsteti mul ju palka, IRW. Ühesõnaga väheke ebamugav saab olema, aga teostatav.

Nii et praeguste auahnete plaanide kohaselt peaks mul augusti keskpaigaks kõik võlad makstud olema ja üritan Pipsi siinolemise ajaks nädala puhkust saada (töökaaslane Anna arvas, et kui kolm kuud oled töötanud, siis võiks nädala saada küll). Seda muidugi sel juhul, kui ma siis ikka seal töötan, sest kui ma nüüd juuli lõpus poistega kokku kolin, siis tõenäoliselt lõunasse ja kuna praegune töökoht jääb jube kaugele, siis mõtlesin nagunii kodu lähedale uue ja (loodetavasti tasuvama) töö otsida. Aga eks see otsimine võtab oma aja ja kes teab, äkki uues kohas oleks graafik veel hullem (Pipsi lõbustamise mõttes hullem), ehk on tark nii kaua siiski vanas kohas püsida, seda enam, et puhkuseraha neile küll kinkida ei taha, aga kuna mul lepingut pole, siis ma ei usu, et nad mulle selle töölt lahkudes välja maksaks, nagu Eestis asjad käivad… Või kas Eestis üldse makstaks mingit puhkuseraha, kui sa kolme kuu pärast juba töölt ära lähed? Vaevalt, seaduse järgi pole enne kuut kuud ju võimalik puhkust võttagi…

Aga siinmaal on asjad kõik lihtsamad, nagu öeldud – töölepingut mul pole, iga nädal kantakse palk arvele ja puhkust antakse ka juba tõenäoliselt kolme kuu pärast, kui vaja. Et mulle täitsa sobib. Mugav on.

Vot sellised lood siis.

Aga üldiselt on siiski apaatia ja masendus ja ikaldus, tahaks kalli ja kaissu ja pai.