Ma tegelikult eile õhtul ei olnudki enam vihane – kirjutamine ja rääkimine ilmselt aitas. Olin lihtsalt väsinud ja masendunud ja oleks hea meelega asjad selgeks rääkinud, kui teiselt poolt oleks mingi initsiatiiv tulnud. Mida muidugi ei tulnud.
Ja kui palju häda võib tekitada üks e-mail, mille sisu (kohati täiesti õige, kohati nii vale) mulle näost näkku öelduna oleks ilmselt asjad ära lahendanud, aga sellisel kujul minuni jõudnuna mind jälle nii metsikult vihaseks ajas, et…
Võib-olla ma peaks lihtsalt leppima sellega, et mõned inimesed on koos olemiseks liiga erinevad.