Tähendab siis. Ma käisin poes. Raamatupoes. Tahtsin endale märkmikku osta, aga selle asemel lahkusin hunniku muu juraga, kaasa arvatud eelmise postituse kaart ja seesinane pastakas siin.
Ma lihtsalt ei saanud seda ostmata jätta – esimene pilk sellele ja Daki tuli meelde.
Mul pole õrna aimugi, millal me ükskord näeme, kas satud sina enne Londonisse või mina Eestisse… Aga ÜKSKORD sa selle kätte saad, ma luban. Ja siis võid sellega ajalehte või blogi kirjutada. Või midagi. Muig.
See on nii jabur. Mulle meeldivad jaburad asjad! 😛
Too cute 🙂
Pingback: Lõpuks ometi – EESTI!!! (11-27.12.2007) » Tikri Päevaraamat