Pipsi reisipäevik, vol 4

Viimasest sissekandest saati on üksjagu vett merre voolanud ja tagasi vaadates tuleb nentida, et olgu sul mis plaanid tahes, aeg teeb ikka omad korrektuurid. Aeg või miski muu… Igatahes juhtus nii, et tol viimati mainitud õhtul keeldus bool minuga koostööd tegemast ning purukainena otsustasin peole mitte minna. Hea oligi – muud asjad vajasid selgeks rääkimist.

Pips ja Iiris aga ei andnud alla ning võtsid pudelitäie booli tee peale kaasa. Lõpuks jäi bool alla ning neiud purju. Kõigist seiklustest saate lähemalt lugeda siit, Iiris on need päris haaravalt kirja pannud.

Laupäeval käisime Camdenis – Pips oli seda minu juttude peale pikisilmi terve nädala oodanud. Ilm oli Londonile sobivalt s*tt (sügis on tulnud, lapsed!), aga me ei lasknud ennast sellest häirida.

Seekord oli Suur Šoppingupäev eelkõige minu jaoks, panin igasuguse nänni alla magama ca £75 ja mul on nüüd peale uue koti, rahakoti, jaki, sviitri ja kahe paari kõrvarõngaste veel uhiuus t-särk kirjaga F*ck the gap – kes Londonis käinud/elanud, saab irooniast aru.

Paar pilti ka:

See on minu lemmikhiinakas, kus Camdenis käies alati sööme:

Pips jälitas neid tükk aega fotokaga, enne kui hea pildi sai. Eesti lipuvärvides rastad – südantsoojendav, kas pole? Muide, neidsamu noori nägin ka õhtusel peol, aga sellest pikemalt hiljem…

Valime Murakaga särke:

Väike kohvipaus Pretis:

Ja Pipsi kurikuulus jakk:

Sealsamas poes, kust Pips oma jaki ostis, tekkis mul järsku tunne, et depressiivne tuju on üle läinud ja tahaks ikka kangesti õhtul sinna peole minna, kuhu Joana mind juba ammu kutsus. Sellisele peole, kus kõik näevad välja nagu nood kaks siniste rastadega tüüpi ülal 😛 Sellisele peole, mis mulle kõige rohkem meeldib. Ei, ma ei tea, mis muusikat seal mängiti, ma olen muusikastiilide asjus täielik võhik. aga inimesed, kes seal olid… No nad nägid välja umbes nii, nagu Eesti Beats from the Vault pidude külastajad. Mis jällegi ei ütle suurt midagi, sest enamik teist pole seal ilmselgelt käinud. Alternatiivsed, jah?

Kõigepealt pidime Murakale kingad ja seeliku šoppama, sest teksades sisse ei lastud. Sobiva pluusi oli ta endale just täiesti vabatahtlikult ostnud.

Kõik vajalik olemas, suundusime koju ennast ette valmistama ja lõpptulemus sai selline:

Bussis sai meigile veel viimne lihv antud:

Metroos viimne alkohol ära joodud:

Ja leidsime ka uued sõbrad, kes samale peole teel olid:

Pidu meeldis kõigile. Tsiteerides Iirist: väärt kogu kaheksat naela – nii palju, mida vaadata! Väga pikalt me küll sinna ei jäänud, sest Iiris oli eelmisel ööl vaid kaks tundi maganud ja nii laupäeval kui pühapäeval tööl ning Murakal tuli liigse alkoholitarbimise tagajärjel samasugune surmauni – ja varajane lahkumine kurvastas kõige rohkem ilmselt Pipsi, kes esimese kahe minutiga ennast ära sebida lasi… Aga see selleks 😛

Kurjad keeled räägivad, et Murakas tahtvat järgmine kord Camdenisse sattudes endale platvormkingad osta ja Iirisel on umbes samad mõtted, nii et mul on tunne, et et neid pidusid tuleb veelgi!