No nii libedalt lihtsalt ei anna minna.
Kuna olime väsinud, otsustasime õhtul paar tundi magada.
Ärkasime 2.15
Lahkusime kodust 2.30
Jõudsime bussipeatusesse 2.34 ja avastasime, et buss käib iga poole tunni tagant ning viimane läks just minut tagasi.
Ahastasime. Avastasime, et peale meie ootab bussi veel üks suure kohvriga mees. Lootus tuli tagasi. Buss tuli ühe minuti pärast.
2.51 jõudsime Victoriasse.
3.03 jõudsime coach stationisse.
Paari minuti pärast sõitis Stanstedi buss ette.
Tagasiteel Victoriasse jooksin veidike. Mitte et ma oleks üritanud nii kangesti kuskile jõuda, aga lihtsalt sellepärast, et tänavad olid mõnusalt tühjad ja joosta oli nii kerge.
Peaaegu Victorias nägin oma bussi mööda sõitvat. Spurtisin taksode vahele (ei, mitte sõiduteele, need jaama ees seisvad taksod, eks) ja jõudsingi. 3.13 istusin bussis.
3.27 jõudsin Brixtonisse.
3.30 koju.
Mõtlesin postituse valmis kirjutada, et see hommikul üles riputada… Tegin elutoas läpaka lahti, avasin notepadi…
Ja hetk hiljem teatab mu läppar, et wifi on olemas ja signal strength on good. Seesama üks neist kahest võrgust, mida ikka puu all kasutanud olen, ainult et seal on see low või very low.
Talk about luck?
Ma nüüd üritan magama jääda… Homme tuleb pikk päev!
EDIT: Wifi on siiski väga hüplik – alguses good, siis kaob üldse ära, siis no signal, siis jälle okei jne. Aga sain vähemalt nii kauaks tagasi, et see jutt üles riputada. Ilus!
Sehukese koleda uudise leidsin… 🙁
aga minu õnn katkes lennukis, sest pöördusime rajalt tagasi ja politsei tõstis mingi tüübi lennukist maha. pluss pool lennukit otsiti läbi. st tund aega passimist seisvas lennukis ja terve lennu aeg mõtlesin, kas äkki kusagil ikkagi on pomm 😛
tikker, mine otsi käbe wifi! mida ma muidu hommikukohvi kõrvale loen? ah? AH?