(The Case of the Missing Toothbrush)
Kui mina eile hommikul kella kuue paiku enne tööle minemist hambaid pesin, oli Mehe hambahari veel topsis (tean täpselt, et oli, sest meil on ühesugused harjad, ainult minu oma on veidi väiksem, ning mulle sattus unise peaga algul tema oma kätte). Kui Mees tahtis paar tundi hiljem hambaid pesta, siis seda enam seal polnud.
Suurima tõenäosusega meie vahepeal kedagi vannitoas ei käinud.
Müsteerium…
PS. Jah, ma olen Gardneri fänn.
PPS. Kolmapäeval jõudsin koju, jäin viiest magama ja magasin hommikuni. Neljapäeval oli tuju s*tt ja lihtsalt ei viitsinud. Eile shoppasin õhtuni ja olin koju jõudes liiga laisk ja väsinud, hoopis parem oli hiinakat süüa ja niisama chillida. Praegu ka ei viitsi. Et jah, ma pole Pariisi piltidele viimasest sissekandest saati pilkugi heitnud, kannatage aga veel. Rohkem tärmineid igaks juhuks ei anna, küll kunagi tulevad. Mõned pildid on Marise blogis ka.
kriipi. ausalt.