Google on vahel vastik

Näiteks siis, kui ma googeldan uitmõtte ajel oma eksi ja kunagise suure armastuse nime ning saan teada, et minu ajakirjanikust hea sõbranna on teda mitte väga ammu allikana kasutanud ning mulle seda mitte maininud… Ning ma saan sealt artiklist teada, et mu eks võttis oma praeguse elukaaslasega kodulaenu, mis tähendab, et on ainult aja küsimus, millal ma pulmakelli kuulen. Ja ehkki ma tean, et me kasvasime lahku ning ehkki ma sattusin hiljuti mingi ühise tuttava Orkuti info läbi ühele tema fotole ning vaatasin seda ja tõdesin, et ei tahaks tagasi ei seda suhet ega sellist elu, mida tema praegu elab ning ehkki ma olen õnnelik, kui tal läheb hästi, sest ta on võrratu inimene…

Siis noh, ikkagi torgib natuke. Kas sellises olukorras saab kunagi päris ükskõikseks jääda?

Aga ei, las ta olla. Peaasi, et me mõlemad oleme õnnelikud. Ja homseks olen ma selle kõik juba unustanud 🙂

3 thoughts on “Google on vahel vastik”

  1. värvipincel

    Ma arvan, et selle loo võib ka enam-vähem “you know you are from Estonia when…” listi panna – googeldada kedagi, siis orkutist ta pilte vaadata ja blogist ta viimaseid mõtteid lugeda, et teada kuidas tal käsi käib (selle asemel, et talle helistada/kirjutada ja küsida 🙂 )

  2. juudas, sorri, ma ilmselt üldse ei tulnud selle peale, et sulle rääkida (st lihtsalt unustasin)… ta oli minu jaoks allikas nagu iga teinegi ja enne tulid uued teemad peale, kui ma sinuga rääkima sattusin.

    igatahes – miks mitte tõesti lihtsalt suhelda omavahel, et kuidas läheb jne. nüüd juba nii palju aega möödas küll, et saate vabalt sõbrad või lihtsalt tuttavad olla 🙂

Leave a Comment

Your email address will not be published. Required fields are marked *

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.