Kui ma pärast kümnetunnist paastu ja kaks nädalat puhtast laiskusest edasi lükatud vereanalüüsi koju jõudsin, leidsin voodi pealt paki. Ema oli mulle eestikeelseid rasedusraamatuid ja šokolaadi saatnud. Täiesti palumata 😀
Kusjuures see šoks on reeglina Mehe lemmik, mitte minu… Aga täna maitses millegipärast eriti hästi – ainult kaheksa ruutu on veel alles ja sealt otsast ma ka juba natuke näkitsesin, sest Mees ei taha ega taha koju jõuda.
Eks ma üritan ennast talitseda 😛
Iiris tuleb külla.