Uues kodus
Meil on siin lahke naaber Roland omanimelise turvamata wifivõrguga (ta peab päris lähedal elama, levi on hea). Väike aed põõsaste, muruplatsi, pingi, laua, väikse grilli ja pesunööriga. Nii palju puhastusvahendeid, nagu mul veel elu sees olnud pole. Veiniriiul (kahjuks küll tühi), nunnud puust kohvi, tee ja suhkru topsid, kolm nunnut tassi, simpsoni viinapitsid, igasuguseid nõusid-värke (aga mitte ühtki normaalset potti), kartulikoorimisnuga, mittetöötav konserviavaja… Külmkapp suure sügavkülmaga, mis on pigeni erinevaid asju täis – herneid, porgandeid, friikartuleid, isegi saiakesi – ainult jäätis on puudu. Ketšupit-majoneesi-küüslaugupüreed ja dieetkokat jäeti ka. Kuivainete kapp on samamoodi täis topitud – kolm pakki makarone, kolm pakki riisi, tomatipüree, erinevad pakisupid, jahu jne (huvitav, kas omanik teadis, et meil pole tänu üüri-deposiidi maksmisele pea üldse raha alles ning jättis meile sellepärast lahkesti nii palju süüa?). Meil on kõva madrats, mis Mehele meeldib ja mulle veel mitte (aga kuna see on seljale kasulik ja rasedatele eriti, siis ma ei kurda üldse, küll harjun). Pesumasin, mille ust tuleb noaga lahti teha (aga see on õnneks lihtne). Jalgratas, millele omanik lubas 3-4 nädala pärast järele tulla ning meil seda seni lahkesti kasutada.
Me oleme jõudnud kaks korda kohvrihunnikuga lõõmava päikese käes ühistranspordis edasi-tagasi kärutada, närvi minna ja kõvasti tülitseda, aias muru peal vedeleda, kolm masinatäit pesu pesta ja seda aias nööri peal kuivatada, hommikusöögiks kartuleid ja vorste grillida ning neid siis aias süüa, terve päeva päevitusriietes ringi möllata, emadele helistada, omaniku kingitud veini juua (mina ainult paar lonksu!), magada, seksida, laiselda… Ja mitte eriti palju lahti pakkida.
Aga küll me veel jõuame.
Mõnus on.
PS. Rase olla on lahe. Mul on suured tissid 😛 Panin sel aastal esimest korda päevitusriided selga ja need istuvad ikka hulka paremini kui enne 😀
