Jul 222008
 

Ja kui kõht tühjaks läheb, siis istun öösel kell pool kaks oma kulunud kollases partidega hommikumantlis kollases köögis, põletan kollast küünalt, joon kollasest kannust kollasesse tassi valatud piima, loen vana head Erseni NYT bestselleri sarja seepi ja söön surmkindlalt viletsa toiteväärtusega pakimakaronirooga, mis mulle alati nii väga maitsenud on. Ja kollane kell tiksub vaikselt aega. Ja kõik on nii, nagu vanasti.

Veel on natuke aega olla laps…

  4 Responses to “Nagu vanasti”

  1. kas se mitte memme omikumantel pold?

  2. Oli-oli. Ma just enne mõtlesin, et meie kolme hommikumantlid said vist ühel ajal ostetud ja mina olin siis lasteaias… Seega on see mantel 18-20 aastat vana :D

  3. ehh… kas mul on ka mingi omikumantel, millest ma teadlik ei ole?

  4. Kui ma nüüd õigesti mäletan, oli mul Miki hiirtega, sul liblikatega ja vanaemal partidega. Mina kasvasin enda omast väga kähku välja, ehk kandsin hiljem veel sinu omagi? :P

    Aga tegelikult ei suuda ma meenutada, kas need ikka olid Miki hiired ja liblikad. Igatahes hommikumantlid saime me mõlemad. Ja tõenäoliselt tulid need vanaema omaga ühel ajal.

 Leave a Reply

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <s> <strike> <strong>

(required)

(required)

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.