Jõudsime suuremate vahejuhtumiteta Riiga ning sealt edasi Londonisse. Lennujaamas sai küll vaadatud Ryanairi suuri silte, mis lubas max 10kg ja 55cm vms pikima küljega käsipagasit ning irvitatud… Aga kui just Londonist ei lähe, siis igasuguse liigse pagasiga reeglina probleeme ei teki – Eestis ja Lätis lastakse nelja kotiga ka lennukisse, olgu need piirangud siis mis tahes.
Koju jõudsime alles öösel kolme paiku, sest transport lennujaamast Victoriasse ja sealt koju võttis tänu öistele bussigraafikutele piisavalt aega.
Hommikul magasin sisse. Õnneks on mul teine äratus pandud täpselt uksest välja minemise ajaks, olen korra varemgi alles selle peale ärganud ning edukalt bussile jõudnud – ma muidu lähen ikka väikse varuga välja 😉 Täna ärkasin ka teise äratuse peale, kusjuures mobiil oli mul peos.
Tööle sisseelamine läks valutumalt, kui oleks oodanud – ehk aitas kaasa kolmetunnisest ööunest tulenev tuimus.
Nüüd, õhtul, pärast dušši, on kohe inimese tunne jälle.
Muidu on Londonis sama kuum suvi, kui Eestiski viimasel nädalal. Töö pärast tunde ühistranspordis veeta on suhteliselt ebameeldiv. Nüüd, kell seitse õhtul, peaks samas juba mõnus olema, peabki välja minema.
Sest süüa pole midagi. No ja sellest ma parem ei räägigi, mis segadus ja mustus siia selle kolme nädalaga tekkinud on…
Tegelikult on tore jälle kodus olla. Kahekesi ja rahus. Rutiin on vahelduseks täitsa meeldiv. Ootan nädalavahetust.
Mul on ka ausalt öeldes juba igatsus Londoni järgi. Iial ei oleks arvanud…