July 2008

Kingad rasedale naisele

10 cm ja tikk-konts 😉 (mul pole elu sees tikk-kontsa olnud, eks)

Aga no need sobisid niii perfektselt mu kleidiga. Ja ma lähen pulma, eksju – pean hea välja nägema.

Ja üleüldse, te ju teate, kuidas mul tavaliselt kingade ostmine käib. Käin lihtsalt poodides ja vaatan, mis 41-42/8-9 suuruses üldse saada on, siis seda, kas enam-vähem meeldivad ja lõpuks proovin jalga, misjärel pooled nagunii liiga väikeseks/suureks (nt kui 9 on suur, siis 8 raudselt väike või seda lihtsalt polegi), ebamugavaks või lihtsalt koledaks osutuvad.

Kui mul on nii üksikasjalik nägemus kingadest, mida mul vaja (seekord siis mustvalge kombinatsioon, ümara ja soovitavalt veidi lahtise ninaga ning elegantse kontsaga), on nende leidmise võimalus nullilähedane. Aga täna juhtus ime – jalutasin juba lootuse kaotanuna kümnendasse Oxford Streeti kingapoodi, vaatasin, et seal müüakse vist ainult jubekõrge kontsaga tibikingi, otsustasin siiski riiulite vahel uidata, võtsin kätte suvalise kinga, mis mu nägemusega kokku sobis… Ja seda oli tõepoolest ainult üks paar ja ainult minu number ja see oli PARAS ja ma ei kukkunudki tikk-kontsadel käies pikali ja need olid pärisnahast ja… Ma otsustasin need ära osta hoolimata £45 hinnast… Ja kassas tuli välja, et need maksavad ainult £25.

Mis ma oskan öelda. Imesid juhtub!

Imedele jätkuks sain õhtul emalt meili, et nood ehted, mida ma palusin tal ühest poest vaadata, olid seal tõepoolest ikka veel olemas – sain sealt poest ca 3 aastat tagasi punase komplekti ning mäletasin, et nägin veel suhteliselt hiljuti samas poes sama sorti ehteid igas värvis, nüüd oli samasugust musta vaja… Tore, et Pärnu poodide kaubavalik nii muutumatu püsib 😉

Ühesõnaga täiskomplekt on olemas.

Rahulolu!

22+2 ehk viis kuud

Areng oli igati normaalne ja kõik mõõdud vastasid eale, aga kuna platsenta on hetkel liiga madalal (kinnitati, et 90% juhtudest tõuseb see ise õigesse kohta, nii et mures ma küll pole), siis kutsuti 14. augustil järgmisesse skänni. Nii et saan veel pilte! Aga nüüd on Maasikas juba nii suur, et tervenisti pildile ei mahu – peate portreega leppima.

Ja TÜDRUK on 🙂

Londoni ilm

Meil on juba pikka aega soojad ja päikeselised ilmad olnud – küll kohati pilves, väike vihmasabin või tugev tuul, aga siiski mõnus suvi.

Täna õnnestus mul üle pika aja sattuda tüüpilise Londoni ilma ohvriks. Tulin töö juurest välja ja mõtlesin: oh, kui mõnus ilm – täiesti pilves, aga hea soe ja tuulevaikne. Paarkümmend meetrit edasi jõudnud, hakkas järsku vihma kallama. Kui tavaliselt tuleb sadu ikka aegamisi ja alustab vaikselt, siis seekord tõepoolest hakkaski minutiga konkreetselt KALLAMA ning kõigele lisaks tekkis eikusagilt veel jube tugev tuul. Vihmavari on mul alati kotis, aga sellest polnud paraku rohkem kasu, kui et nägu ja juuksed jäid kuivaks. Tuul puhus mulle vastu, nii et pluus sai niiskeks ja püksid eestpoolt läbimärjaks, varbavaheplätud muutusid nii libedaks, et kartsin iga sekund kukkuda.

Aga noh, läksin metroosse ja sõitsin Waterloosse… Seal paistis soe päike ja bussi oodates jõudsin täiesti ära kuivatada nii püksid kui vihmavarju.

Ja nii, kui koduuksest sisse astusin, hakkas väljas jälle kallama. Mees, kes on rattaga, ootab vist siiani töö juures saju üle jäämist, et poest läbi käia ja koju tulla. Ongi vist jälle vaikus väljas… Kauaks, see on muidugi iseasi 😉

Aga iseenesest on selline ilm vahelduseks ülimalt mõnus. Istuda õhtul kodus, kui akna taga on täiesti hall ja vihma kallab… Hubane!

Scroll to Top