2008

Kui veebruari lõpus Rootsi lendasime ja mul oma rasedusest veel halli aimugi polnud, ostsin rongi-lennukisse kaasa viimase Redi, kohaliku naisteka. Nägin seal mingit reklaami raseda naisega, mis mulle hullult meeldima hakkas ja ma mõtlesin, et lõikan selle välja ja jätan alles – tõendiks selle kohta, et ka rasedad naised võivad olla seksikad.

Kolides viskasin ajakirja kogemata minema. Viimasel nädalal kummitas see pilt aga pidevalt mu mälus, seega ostsin palgapäeval, st eile, järgmise Redi – lootuses, et seesama reklaam seal ehk sees on. Ma ei mäletanud sedagi, MIDA see reklaamis, lihtsalt mustvalget fotot ilusa raseda naisega (noh, lõpuks tuli välja, et see on lihtsalt hallides toonides, mitte mustvalge).

Leheküljesuurust reklaami enam polnud, aga päris ajakirja lõpust leidsin pisikeselt küll. Sain teada, et tegu on rasedus- ja emadusriideid müüva firma Isabella Oliver kevad-suvise kataloogiga. No ja siis ma juba guugeldasin ja otsisin oma ilusa raseda naise pilti.

Ja tellisin nende kataloogi endale koju ka. Nii palju siis puude säästmisest. See top näiteks, mis pildil on, maksab £55, nii et suure tõenäosusega ma ei jõua sealt endale nagunii midagi tellida.

Aga ikkagi. See pilt on nüüd mul desktopil.

Ma tahan musta leiba suitsuvorsti ja kurgi või tomatiga! Ja tavalist filtrikohvi koorega.

Tahan Rimisse süüa ostma.

Krt. Tahan Eestisse. Siin ei ole normaalseid sööke. Urr.

(Mees teeb frikadellisuppi. Vaatame, mis sellest välja tuleb)

EDIT: Supp oli imehea. Nüüd teeks ühe lõunauinaku 😛