…kes kirjutas sellise postituse. Pretensioone küll ei ole, aga mõtted hakkasid kohe liikuma.
Ma lehitsesin su blogi – lugesin natuke algusest ja lõpust. Sinu kirjutisi ei anna kohe kindlasti võrrelda nende 17-aastaste omadega, keda kunagi mainisin. Okei, mõned esimesed postitused olid ehk veidike naljakad, aga sinu blogist ei kuma läbi see tüüpiline peoloomast armuvalus ja maailmaga pahuksis teismeline, kelletaoliste blogisid ma nii mitmeid näinud oled. Sul on täiskasvanud inimese mõtlemine ja sa oskad kirjutada.
Ehkki avameelsus on põnev, pole see huvitava blogi kirjutamiseks sugugi vajalik. Peale paljastava avameelsuse, mida mina harrastan, on ju olemas ka asjalikum avameelsus, nagu näiteks Kajal ja Epul. Võib rääkida tsenseeritult, mainida asjaosalisi vaid eesnimetähtedega ning kirjutada ikka tapvalt hästi, nagu Vaska. Võib teha lihtsalt palju ilusaid fotosid ja kirjutada aeg-ajalt juurde enda eluolust, nagu Iir. Nad kõik on hea lugemine võhivõõrale, kellele meeldivad eraelulised blogid. Hea kirjutamisoskusega inimene kirjutab huvitavalt ka oma igapäevastest juhtumitest ja mõtetest, millest mahlakam ja isiklikum osa on tsenseeritud.
Joomisest ja pidutsemisest. Eks mind ole ka korralikuks kasvatatud. Emale meeldiks, kui mu alkoholi tarbimine piirduks paari klaasi veini või siidriga ning teatud perioodidel on ta mind ikka liigse alkoholi tarbimise pärast noominud. Aga ta ei tekita sellest mingit igikestvat probleemi – ta laseb mul oma elu elada ja me saame väga hästi läbi.
Ma olen kergesti kohanduv inimene – kui suhtlen rohkem seltskonnaga, kus palju juuakse ja pidutsetakse, siis teen seda ka ise. Sama rõõmsalt võin ma lauamänge mängida ja morssi juua. Mul pole mingit probleemi kainena lõbusalt aega veeta – seda aga tingimusel, et ka ülejäänud seltskond on kaine. Pole midagi hullemat kui olla ainus karsklane purjus seltskonnas – SEE ei ole lõbus.
Minul käis alkoholi tarbimine perioodide kaupa – oli aegu, kui ma jõin pidevalt ning aegu, kui pea üldse mitte. Joomine oli lõbus, aga mingi hetk tekkis mul sellest lihtsalt tüdimus. Too 2006. aasta suvel alanud periood oli üks metsikuimaid ja ma nautisin seda iga rakuga vahelduva eduga kuni rasedaks jäämiseni välja.
Minevikuvormi kasutan sellepärast, et nüüd, kus mul on laps, on mu elu umbes järgmiseks kahekümneks aastaks tundmatuseni muutunud, selliseid vastutustundetu joomise aegu ei tule enam eales tagasi. Ma küll tahan ennast aeg-ajalt purju juua ja vabalt tunda ja lollusi teha, aga ma teen seda nüüd harva ja mõistlikult (kolm-neli siidrit õhtu jooksul on minu jaoks väga mõistlik). Kindlasti kasvab minu väljas käimiste sagedus võrdeliselt lapsega, aga mul pole enam võimalust päevi järjest laaberdada, sest mul on nüüd elu, mille eest vastutada. Laps, kellele oma käitumisega eeskuju anda. Ja kuigi ma igatsen vahel oma vana vaba(meelset) kohustusteta elu, ei vahetaks ma praegust olukorda mitte millegi vastu.
Kirjutad, et kui kohtad mõnd inimest, kes tarbib suurtes kogustes alkoholi ja/või pidutseb ja/või suitsetab, hakkad tema intelligentsuses kahtlema. Tead, mul on suht samamoodi. Aga ma olen oma elu jooksul nii paljude erinevate inimestega kokku puutunud, et ma näen neid eelkõige siiski isiksuste, mitte joodikutena. Kui nad saavad oma eluga hästi hakkama ja on intelligentsed, siis ei ole mul nende alkoholi tarbimise sagedusega mitte mingisuguseid probleeme. Kui nad lihtsalt kogu aeg joovad ja midagi asjalikku ei tee, siis ei arva ma neist midagi head.
Suitsetamist vihkan kirglikult, aga kuniks see mind otseselt ei puuduta, üritan mitte vinguda ega moraali lugeda. Kui ma aga suitsuhaisu sees viibima pean, see eriti ei aita – siis virisen ikka täiega kõigile, et suitsetamine on nõme ja teeb impotendiks.
Kui ma jooksin praegu samamoodi, nagu enne, võiksid mu lapsele tõepoolest kaasa tunda. Hetkel aga ei näe ma selleks põhjust. Laps on ikka ja alati esikohal.
Sinu põhimõtted on tänapäeva rikutud maailmas tõeliselt imetlusväärsed – mulle meeldiks väga, kui selliseid inimesi oleks rohkem. Selliseid normaalseid inimesi, kes mitte ei käi kõigile karskusega pähe peksmas, vaid elavad aktiivselt oma elu – võtavad asju vabalt, lõõgastuvad ja pidutsevad ilma alkoholita. Ma isegi natuke kadestan sind. Soovitan sulle ehk vaid natuke rohkem taustsüsteemi jälgimist, enne kui kõigi tihedamalt alkoholi tarbivate inimeste kohta põhjapanevaid järeldusi tegema hakkad. Nad võivad sellegipoolest täitsa asjalikud olla. Lihtsalt sinust erineva elustiiliga 😉
Minu blogi sisu on seoses lapse saamisega tundmatuseni muutunud, sest mina ise ja minu elu on väga palju muutunud. Nelja päeva pikkuste joomingute ja ohtrate pikkade poiste asemel saab nüüd lugeda turvalisest võrdlemisi üksluisest pereelust, kus kõik olulisemad rõõmud, mured ja tegemised on seotud lapsega (justjust – te ei kujuta ette, mis mu tibu täna ära õppis 😀 ).
Ühest küljest olen ma sama vana Tikker, teisest küljest täiesti uus. Parem või halvem? Ei oska öelda. Igavam vist küll.