January 2009

Mitu tera riisi on üks söögikord?

/ virtuaalelu / Leave a Comment

Leidsin eile öösel täiesti juhuslikult Piia ja Nadja blogist selle lingi. Ja jäin sinna lehele kaheks tunniks kinni.

Alguses ei pannud tähelegi, et küsimustele teemasid valida saab – googeldasin aga võõrsõnu. Olin ammu viimasel levelil, tahtsin näha, kas need küsimused kunagi ära ka lõppevad. Ilmselt mitte.

Siis möllasin veel maailma kaardi ja pealinnadega. Marisele meeldis kuulsate maalide osa.

Aga tegelikult jäin ikkagi mõttesse, mitmele küsimusele ma vastama pean, et üks näljane Aafrika (või pigem vist Aasia) vennike kõhu täis saaks. Kümme tera on ju nii väike kogus…

(Nad seal lehel veel kirjutavad, et enne sai iga õige vastuse eest 20 tera, aga majanduslanguse tõttu on nüüd jälle 10. IRW)

Iseenesest on igal juhul lõbus mäng. Ja arendav ka. 2710 tera olen siiani kogunud + veel mõned, mille tulemuse kinni panin.

Värdvahvlid

/ kööginurk, virin/urin / 9 Comments

Saime Mehe emalt vahvlirauad. Minu ema avastas kaubandusest sellise toreda asja nagu vahvlipulber, mida peab ainult vee ja õliga segama.

Aga tõenäoliselt on see viimane kord, kui ma vahvleid teen, sest:

1. Need rauad on täiesti lollakad – sang on ainult ülemisel raual. Sellel masinal, mis mul kunagi oli, oli ikka kaks sanga – raudu sai normaalselt kokku suruda ja lahti teha. Täna kangutasin neid raudu lahti nagu lollakas, toppisin nuga vahele jms, osad vahvlid kõrvetasin lihtsalt ära, sest ei saanud raudu piisavalt kiiresti lahti. Miskipärast jääb see tainas raudade külge jube hästi kinni, ehkki ma panin õli. Sellest rääkimata, et näppe kõrvetasin ka kogu aeg, jällegi puuduva sanga süül.

2. Minu meelest olid pulbritaignast tehtud vahvlid liiga magusad (muidu täitsa päris vahvli maitsega, ma panin muidugi vee piimaga pooleks ja lisasin veidi vanillisuhkrut ka), aga Mehe meelest oleks pidanud veel magusamad olema.

3. Selliseid vahvleid, mis mulle maitsevad, pidas Mees tooreks, tema lemmikud on minu arust täiesti ära kõrvetatud.

Kui saaks samasugused rauad, mis mul ennevanasti olid (kahe sanga, väikeste ruutude ja ümarate nurkadega), siis ehk isegi katsetaks… Võiks ju erineva krõbedusega küpsetada. Aga tainast küll kahte kaussi jagada ei viitsi, et erinevalt suhkrut panna.

Masendav 😛

Tavaline õhtu

/ igapäevaelu, plika / Leave a Comment

Mees läheb last magama panema. Veerand tunni pärast neid vaatama minnes avaneb järgmine pilt: Mees norskab voodis, Plika vahib lakke, vehib kätega ja laliseb rõõmsalt omas keeles.

Teadusliku väljendi kohaselt ta muidugi veel ei lalise, alles koogab.

Scroll to Top